Septembri viimane teisipäev võis ohustada mitme Facebooki töötaja tervist, kui neerupealsed paiskasid vereringesse korraliku annuse vererõhku kergitavat ja südametööd kiirendavat adrenaliini. Inseneride aju oli asjaolusid analüüsides jõudnud tõdemusele, et umbes 50 miljoni kasutaja andmed sattusid häkkerite valdusesse. Šokk kestis mitu päeva arvestades, et rünnaku võimaldanud viga suudeti parandada neljapäevaks. Valjemat häält jaksati teha alles reedel, kui jagati infot juhtunust avalikkusega.

Keegi täpselt ei tea, millal rünnak algas. "Umbes 50 miljonit" osutab teadmatusele, kes konkreetselt kannatasid või veel kannatavad. Väidetavalt märgati kusagil ebatavalist tegevust alates 16. septembrist. Sündinu põhjuseks peetakse 2017. aastal loodud täiendavat funktsionaalsust. Tööriist võimaldas vaadata kasutajatel oma profiili vaadata külastajana. Seetõttu võib ohus olla veel 40 miljonit mainitud tööriista kasutanut, kellel palutakse end teenusest välja logida, mille käigus vana juurdepääsuvõti kustutatakse.

Mõne teise suure andmevargusega võrreldes võib 50 miljonit paista tagasihoidlikuna. Facebooki jaoks on aga tagajärjed isegi rängemad. Usaldus firma vastu on saanud tõsiseid tagasilööke, seoses poliitiliste valimiste soovimatu tagajärjena kasutajate teadvusesse jõudnud tõdemusega, et lisaks nende soovide manipuleerimisega kaubanduslikel eesmärkidel pakub Facebook lahket abi poliitilisteks mängudeks valijate meelsusega.

Lisaks on 50 miljoni kasutaja heaolu ohtu seadmise näol tegemist Zuckerbergi ettevõttele kuratliku rekordiga. Tegu on tippmargiga, millega keegi ei soovi hoobelda. Väljaarvatud ehk need õelad inimesed, kes ei maga ja tuletavad rekordit meelde draama suurendamiseks, sest Zuckerberg võttis kasutajate andmete turvalisuse parandamise aasta alguse lubadusena isiklikuks ülesandeks. Nüüd sai ta tasuks sellise tagurpidi koogi.

Lõpuks painab firmat sündinu tehniliselt mõru iseloom. Varastel õnnestus pihta panna kasutajate võtmed, millega saavad hoida nad teenuse mugavalt aktiivsena igakord uuesti sisse logimata. Häda kasvatab seik, et sama meetmega tekitatakse juurdepääs paljudele kolmandate osapoolte teenustele, mis kasutavad Facebooki pakutavat registreerimist.

Süüdlaste osas info puudub. Samuti pole teada, kas ja kelle kontode sõnumeid loeti või kelle omadelt neilt saadeti. Vähemalt mõnede kontode puhul on aga väidetavalt proovitud kasutaja andmeid lugeda. Tänu Euroopas kehtima hakanud andmekaitse regulatsioonile peaks saama siinsed Facebooki kasutajad oma andmete ohustamisest teada lähiajal.

Seaduse järgi peab neid informeerima 72 tunni jooksul alates kahju avastamisest. Vastasel juhul ähvardab Facebooki trahv, mille suurus küündib nelja protsendini nende üleilmsest käibest. Facebookil on omal kombel vedanud, sest nende suuruse tõttu rakendub trahvi maksimummäär 20 miljonit eurot. Natukene said sakutada ka ettevõttesse uskunud investorid, keda utsitakse suuremale nõudlikkusele ja valvsusele. Mainitud uudise peale kadus Facebooki börsiväärtusest kolm protsenti.

Tänu Facebooki enda efektile inimeste vahelises infovahetuse edendamises elame pöördumatult keerulisel ajal, mida iseloomustab väiksemate hädade levik ja kommunikatiivne võimendumine, kui sama infot kuuldakse erinevatest allikatest üha uuesti. Seetõttu võivad mõned vähemad ja tühised tähelepanekud muteeruda tõsiseks probleemiks.

Ühe taolise näitena kannatas ettevõte renomee oma seniste vigade parandamise püüdluste tõttu. Uudis suurest andmevargusest levis kiiresti, sealhulgas ka Facebooki kasutajate seas. Viimased märkasid, et firma hakkas varjama kahe meediaväljaande sisu. Kasutajate viited Associated Pressi ja The Guardiani artiklitele blokeeriti ja kustutati. Sellega tekkis mulje, nagu firma püüaks juhtunut varjata.

Tegelikkuses tunnistas Facebook, et poliitiliste provokatsioonide järel levitamist tõhusamaks häälestatud nutikas turvafilter pidas mainitud kahte keskmisest populaarsemat uudisvoogu kasutajate meelerahu ässitavaks infoks. Viga kõrvaldati mõne tunniga. Tärganud pahameelt on aga raske tagasi kutsuda. Sotsiaalmeedia üheks uueks omaduseks on luua kasutajate vaheliste sõnumite kõlakodasid, mille sisu tundub kõigile tõene, sest sellest räägivad kõik. Taoline ekslikult tõesena võetud info muutub paranduste suhtes immuunseks.

Seega saame tulevikus näha, kui immuunne on Facebook popiks muutuva pahameele suhtes.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".