Jutustuse juured paigutuvad kaugemale. Tulevikust annavad aimu viimased kümmekond päeva, mille jooksul vähenes ettevõttesse uskunute aktsiate väärtus 100 miljardi dollari võrra. Pelgalt nädala esimese päevaga vähenes paberile kirjutatud varandus veel kuus protsenti, röövides lühikese ajaga rohkem kui aasta senisest pidevast kasvust. Pessimistide rõõmuks on veel ruumi, kuhu kukkuda.

Firma aktsiad toodi turule 2012. aastal. Esimesed ahned tõstsid kaua oodatud väärtpaberi hinna mõne tunniga 38 dollarini. Paraku asendus ahnus kiiresti hirmudega. Sama aasta augustis müüdi aktsiaid 19 dollariga. Usk Facebooki väärtusesse kannatas kahtluste käes kuni järgmise aasta suve lõpuni ja asus seejärel püsivale kasvurajale kuni käesoleva märtsi esimese nädalani.

Veel veebruaris pidanuks osatähe eest maksma rekordilised 190 dollarit. Isegi naistepäeva paiku seisis hinnasildil 185 dollarit. Ent kümmekond päeva hiljem rabas avalikkust informatsioon firma võimalikust seotusest poliitiliste manipulatsioonidega. Iga teise internetikasutaja elust andmeid koguvale ettevõttele pannakse süüks kasutajate info loovutamist valimiste manipuleerimisega leiba teenivale ettevõttele või ettevõtetele. Seda viimast asutaksegi nüüd uurima USA riikliku kaubanduse järelevalveameti poolt. Revisjon ei ole avalik.

Kuid tõenäoliselt on see brutaalne, mille võimalust peegeldab ka börsi reaktsioon. Teade riikliku kaubanduskomisjoni alluvusse kuuluva tarbijakaitse ameti algatatud juurdlusest sisaldas sõnumit ametkonnas tärganud märkimisväärsest murest seoses Facebooki suhtumisega kasutajate privaatsusesse. Selline signaal peaks röövima igasuguse isu osta osalust uurimise all olevas ettevõttes. See ei tähenda, et senised investorid peaks kaua sahtlis peetut tormiliselt müüma asuma, ga selliseid leidub. Paanika võib algatada müügilaviini. Parem on ju saada aktsia eest 149 kui 99 või vähemgi dollareid. Seda juhul kui ei usuta firma pikaajalise edu jätkumisse.

Paanikat toidavad mitmed põhjused. Maailma suurimate needuseks on avaliku suhtumise ontliku kooriku all küdev õelus. Proovi olla võrdluseks salamisi pahane mõne vähem tuntud teenusepakkuja suhtes. Õeluse deemoni äratamiseks piisab avalikust skandaalist ja vihane hoiak muutub peagi popiks liikumiseks. Selliseks, mille kaudu saavad igavlevad massid oma kuvandit värskendada ja asuda sisustama elu millegi uuega. Üheks taoliseks grupikuuluvuse nahavahetuse märgiks on teemasilt #DeleteFacebook.

Mõistagi leidub neidki, keda peale igavuse kannustab mõni muu tunne. Omal ajal arendas ideest ligitõmbava teenuse Brian Acton, mille edasimüügiga teenis ta 2014. aastal 21,8 miljardit dollarit. Maksjaks oli Facebook ja kaubaks WhatsApp. Nüüd kutsub sama Brian inimesi #DeleteFacebook loosungi all kontosid kustutama. Möödunud reedel Twitteri vahendusel rahvast tegudele kutsudes küsis Twitteri säutsureal kasutaja nimega ElonMusk, mis asi on Facebook.

Selle peale teatas üks säutsuja, et mees võiks oma kosmoseprogrammi SpaceX konto Facebookis ära kustutada. Seda juhul, kui ta ikka on nn "mees". Suuräride juht vastas suhteliselt kiiresti, et tal polnud aimugi Facebooki konto omamisest ja lubas kõrvaldamise ette võtta. Peagi levisidki uudised, et sotsiaalmeedia keskkonnast kadusid nii SpaceX, Tesla kui ka Muski jaoks firma poolt loodud kontod. Päev hiljem tunnistas Musk, et tegemist polnud poliitilise sammuga ega ka kellegi soovi täitmisega. Talle lihtsalt Facebook ei meeldi. See põhjustavat temas külmavärinaid.

Värinad saadavad ilmselt ka Mark Zuckerbergi, kes pidas võimalikuks, et rahu tagamiseks võib olla tarvis uusi seadusi. Pikemat aega sotsiaalmeedias kasvava andmekuhja ümber küdenud pingete tõttu on seadusandliku protsessi käivitumine väga tõenäoline. Ajalukku tekib joon enne mida oli kasutajate ja nende sõpruskonna andmetega lihtne äri teha. Sealt edasi peaks saabuma väiksema tulususega periood. Seegi mõte peaks panema proovile investorite kannatuse. Kui kannatus katkeb piisavalt paljudel, kukub Facebooki aktsia teadmatusse sügavusse ja tundmatusse tulevikku.

Sellistest õnnetusest siis sünnivadki pikemad jutustused. Siia sobibki parafraseerida kirjaniku William Faulkneri mõtet meestest ja ebaõnnest. Nagu üks mees kujutab ka ettevõte kogetud ebaõnnestumiste summat. Ühel päeval märkab ta, et ebaõnn on väsinud, märkamata, et siis ongi saanud ajast tema õnnetus.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".