Uberi isesõitvaauto lidari tootja on traagilisest avariist hämmastunud

_{Avariis osalenud Uberi isesõitva auto pardakaamera salvestus. Autor: Tempe politsei} 

Eelmisel nädala tehnikauudistes kirjutasin Uberi patendist, millega ettevõtte esitas visiooni, kuidas isesõitvadautod peaksid tulevikus jalakäijate ja teiste kaasliiklejatega suhtlema. Samal päeval ületas nii maailma kui ka Eesti uudistekünnist teade, et Uberi isesõitevauto on nõudnud esimese inimelu – 49-aastane Elanie Herzberg sai Uberi sõidukilt löögi ning suri hiljem haiglas saadud vigastustesse.

Uberi sõidukile “silmad” andva lidari tootja Velodyne teatas mõni päev hiljem, et nende seade ei saa olla õnnetuse põhjus, sest lidar on võimeline tuvastama ohte ka pilkases pimeduses. Sestap ei peab Velodyne hinnangul nende tehnoloogia tõttu isesõitvateautode testimist katkestama. Seevastu leiab Velodyne, et näppu peaks näitama hoopis Uberi sõiduki arvutisüsteemi suunas.

“Meie seadmest saadud teavet peab tõlgendama keskarvuti, aga meie ei oska öelda, kuidas Uberi süsteemid töötavad,” ütles Velodyne esindaja BBC-le antud intervjuus. Kuigi Uber on loonud isesõitvatele autodele tarkvara, testib ettevõtte enda tehnoloogiat peamiselt Volvo maasturitel ja kasutab teiste ettevõtete riistvara.

Uber on praeguseks peatanud isesõitvateautode testimise, mis toimus neljas USA linnas. Ühendriikide liiklusohutusamet avaldab ajaloolise liiklusõnnetuse esialgse uurimisraporti lähinädalail ning detailsem raport peaks ilmuma lähikuil.

Google hakkab uurima tehisintellekti hingeelu

Google’ile kuuluv ettevõte Deep Mind, mis õpetas tehisintellektile selgeks Aasias populaarse mängu Go, uurib nüüd, kuidas tehisintellekt langetab otsuseid. Nimelt ei tea tehisintellekti loojad ja uurijad endiselt, kuidas nende looming mõtleb. Seejuures kardavad uurijad, et mida enam tehisintellekt areneb, seda raskem on teadlastele selle mõttetööd mõista.

Algoritmide juhitud tehisintellekt kasutab inimajule sarnast neuraal võrgustikku, milles asetsevad miljonid pisikesed neuronid, mille abil tehisintellekt viib läbi matemaatilisi arvutusi. Selle tulemusena suudab tehisintellekt lahendada keerukaid ülesandeid kasutades inimesele ootamatuid lahenduskäike.

Deep Mind’i teadlased avaldasid uuringu, kus toovad näite pildiotsingut tegevast tehisintellektist. Nimelt leidsid eksperdid kahte tüüpi neuronid: ühed tuvastasid pildilt objekti ja teised neuronid ei suutnud seda teha. Teadlased proovisid vähendada null vastuse andnud neuronite arvu, et parandada tehisintellekti võimekust, kuid avastasid, et see hoopis pärsib tehisintellekti õppimisvõimet.

 Selle uuringutulemuste põhjal järeldavad teadlased, et tehisintellekt ei ole super-aju, mis jätab meelde kõik mida ta näeb, vaid pigem proovib nähtavat üldistada, et tulevikus tuvastada sarnaste joontega kujutisi. “Loodame tulevikus paremini mõista tehisintellekti siseelu ja nende teadmiste pealt ehitada süsteeme, mis võtavad vähem mälu, kuid suudavad õpitut paremini üldistada,” tõdesid teadlased uuringu kokkuvõttes.

YouTube võtab üle Spotify tasuta teenust tarbivate klientide survestamismeetodi

Autor: bensonkua/Creative Commons

YouTube hakkab näitama peaasjalikult muusikat kuulavatele kasutajatele rohkem reklaame näitma, sest sotsiaalmeedia videoplatvreorm hakkab avama muusika voogedastus keskkonda. Täpsemalt soovib YouTube rakendada sama survestamismeetodit nagu Spotify ehk teenust tasuta kasutavad melomaanid peavad kuulama lugude vahele tüütuid reklaame.

Google’i videokeskkonna globaalse muusika juhi Lyor Coheni väitel on palju YouTube kasutajaid, kes oleksid nõus maksma reklaamidest vabanemiseks igakuist tasu. “Meie peamine eesmärk on pakkuda kasutajatele head kogemust, mistõttu kindlasti ei hakka me kasvatama tavakasutajate reklaami koormust. Peamiselt räägime kindlast kasutajate sihtgrupist, kes kasutab YouTube muusika voogedastamiseks,” selgitas Cohen.

Igaljuhul on YouTube jaoks tegemist võit-võit olukorraga. Juhul kui nö. Spotify survestusmeetod töötab teenib YouTube enda uuele teenusele uusi kliente. Samas klientide tõrkumisel saab ettevõtte kasvatada märkimisväärselt reklaamikäivet. Sellegipoolest soovib YouTube siluda suhteid muusikatööstusega, mille liikmed on mitmel korral juhtinud tähelepanu autoriõiguseta muusikaklippidele, mida võib hulgaliselt YouTube’ist leida.

Kuuldused: nutiseadete tootjad eksperimenteerivad volditava puutetundliku ekraaniga

LG, Samsung ja Lenovo on proovinud luua volditava ekraaniga nutiseadmeid, kuid nüüd liiguvad tehnika ringkondades kuuldused, et sama tee on valinud ka Apple. Wall Street’i investeerimispanga Merrill Lynch analüütik Wamsi Mohani väitel näitavad kõik märgid, et Apple tuleb volditava nutitelefoniga välja 2020. aastal.

Siinkohal on paslik tuletada meelde, et just Apple oli esimene tehnoloogiahiid, kes 2007. aastal tuli välja esimese puutetundliku ekraaniga. Apple seatud disainiloogika on kujundanud järgmise kümenendi puutetundlike telefonide disaini. Kahjuks on asi jõudnud nii kaugele, et tänavusel Barcelonas aset leidnud Mobile World Congressi’l tõdeti, et nutiseadmete valdkonnas valitseb tõsine disaini- ja ideekriis.

Niisiis võib tulevikus olla sinu taskus seade, mida ringi liikudes saad kasutada nagu tavapärast nutitelefoni, aga kui tekib hetk puhkamiseks saad nutiseadme voltida lahti tahvelarvutiks, et vaadata näiteks Netflixi või lugeda mõnda uudisteportaali. Sellise visiooni täitumine pole nii kerge. Näiteks Samsung teatas mõne aasta eest, et tuleb esimese volitava seadmega välja sel aastal, kuid pidi nüüd tunnistama, et tegemist keerulisema ülesandega kui algselt võis arvata.

Samas uue tehnoloogia realiseerumise tõenäosust kasvatab Apple’i seostamine selle arendamisega. Sellegipoolest esitleb Apple eeldatavasti enne volditavat ekraani uue generatsiooni microLED’i mida kuuldavasti arendatakse ülisalajases puutetundlikeekraanide arendusosakonnas.

Relvaentusiastidest YouTuberid kolivad pornoportaali

Pärast järjekordset massitulistamist Florida osariigi keskkoolis on kogu USA-s kasvanud surve kontrollimatule relvakultuurile. Sellest ei ole puutumata jäänud virutaalruum. Näiteks YouTube uuendas kogukonna reegleid, mistõttu on tänavu 20. aprillist keelatud YouTube’is isevalmistatud relvade kujutamine. Sealhulgas ei tohi YouTube’is reklaamida tulirelvade lisasid ega laadida üles õppevideosid, kus näidatakse lisade paigaldamist relvale.

YouTube otsus on aga loomulikult marru ajanud relvaentusiastid, kes ehitavad hobi korras endale tulirelvasid ning soovivad oma töid ja tegemisi YouTube fännidega jagada. Üks sellistest kanalitest on InRangeTV, mille eestvedajate Karl Kasarda ja Ian McCollumi sõnul on nad nüüd sunnitud oma sisu postitama Facebooki ja pornoportaali PornHub.

“Me ei oota PornHub’ilt sisu eest raha, vaid otsime turvalist keskkonda enda sisule ja vaatajatele,” ütlesid mehed avalduses. Samas leiab YouTube tuntud relvaentusiast Joerg Sparve, et YouTube on langetanud õige otsuse, kuna nii on reeglid senisest kindlamalt paigas. Sellegipoolest leiab Sparve, et YouTuberitele on jäetud liiga vähe aega uuendustega kohanemiseks.

Kuid YouTube’il aega ei ole. Näiteks eelmisel nädalal kritiseeris Briti tabloid The Sun YouTube, kuna väljaande reporter leidis YouTube lastekanalist samm-sammult õpetuse, kuidas ehitada endale õhupüssi.