Lockheed Martin sai patendi sõjandust muutvale tehnoloogiale

Kaitse- ja lennundustööstus ettevõte Lockheed Martin on saanud patendi kompaktsele termotuumasünteesi reaktorile, mida kutsutakse lühendiga CFR (Compact Fusion Reactor). Nagu nimi viitab on tegemist umbes merekonteineri suuruse reaktoriga, mis on võimeline varustama elektriga 80 000 kodu.

Samas tõenäoliselt leiab uuenduslik CFR rakendust siiski USA mere- või õhuväes. Näiteks võib tulevikus uudne termotuumasünteesi reaktor olla mõne lennukikandja jõuallikas või aidata kõrgel taevalaotustes lendlevatel droonidel püsida õhus mitmeid kuid või isegi aastaid.

Seejuures pole tegemist ulmekategooria tehnoloogiaga, sest Lockheed Martin on lubanud esitleda esimest töötavat prototüüpi juba järgmisel aastal. CFR tehnoloogia arendamisest räägiti juba neli aastat tagasi. Tollal ütles projekti juht Dr. Thomas McGuire, et tootmisesse peaks uus reaktoritehnoloogia jõudma 2024. aastal. Arvestades nelja aasta taguseid lubadusi on Lockheed Martin CFR tehnoloogia rakendamisega graafikus.

McGuire hakkas esmakordselt uurima termotuumasünteesi Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT), kus töötas NASA projektiga, mille eesmärk oli leida vastus küsimusele: kuidas jõuda Marsile kiiremini? “Töötasin läbi termotuumasünteesi puudutavad teadustööd, võtsin sealt ideid ja proovisin nende teadmiste põhjal luua uue lähenemise, mis asendaks ühe lähenemise puudujäägid teiste uuringute käigus avastatud eelistega,” selgitas McGuire.

Teadlased on 1920ndatest aastatest töötanud termotuumasünteesiga, kuid enamus prototüüpidest olid ebaefektiivsed, võtsid liiga palju ruumi või maksid liiga palju. Näiteks praegu rajatakse rahvusvahelise teaduskonsortsiumi eestvedamisel Prantsusmaale rahvusvahelist  eksperimentaalselt termotuumasünteesi reaktorit, mis peaks hakkama tööle 2021. aastal.

Prantsuse reaktori ehitamine läheb maksma 50 miljardit eurot ning see hakkab kaaluma 23 000 tonni. Seevastu Lockheed Martini valmiv prototüüp peaks mahtuma ära nii lennukikandjale, lennukile aga ka veokile.

USA poekett arendab robot-mesilasi
 ^{Meemesilased kärjel. Autor: Wikimedia Commons}

Jaekaubanduskett WalMart on arendanud kaugjuhitava robot-mesilase, mis suudab tuvastada õietolmu. WalMarti arendajate sõnul on märtsi alguses patendeeritud robot-mesilased võimelised tolmendama saaki palju täpsemalt kui tavalised mesilased.

Nimelt on nö. põllumajandusdroonidele on lisatud sensorid, mille abil on võimalik tuvastada millised viljapuud vajavad rohkem millised vähem tolmendamist. Seejuures tagatakse sensorite abil, et kõik taimed saavad ühtlaselt tolmendatud. Lisaks robot-mesilastele esitas WalMart patenditaotluse veel viiele põllumajandusdroonile, mis näiteks suudavad märgata taimekahjureid ja jälgida saagi tervist.

Kunsttolmendajad pole seejuures uus visioon. Harvardi teadlased tutvustasid enda robot-mesilase prototüüpi juba viis aastat tagasi. Mullu tulid oma prototüübiga PlanBee välja USA Savannah kolledži tootearendustudengid, kes arendasid välja nutiseadme abil juhtivad drooni, millel aga pole õietolmu märkavaid sensoreid.

Samas oleme endiselt kaugel mesilasdroonide kasutuselevõtust, sest kõik eelpool mainitud arendused on veel prototüübi faasis, mistõttu võib robot-mesilaste hordide reaalne rakendamine jääda veel aastakümnete taha.

Automaatpiloodil sõiduk nõudis järgmise inimelu

Kui üle-eelmisel nädalal sattus hukkunuga lõppenud liiklusõnnetusse Uberi isesõitevauto, siis 23. märtsil teatas Tesla traagilisest õnnetusest, kus automaatpiloodil Model X sõitis California osariigis suurel kiirusel teepiirdesse. Kokkupõrke tulemusel hukkus roolis olnud juht, kes oli automaatpiloodi sisse lülitanud vaid kuus sekundit enne õnnetust.

Tesla väitel oli saanud 38-aastane juht saanud mitmeid hoiatusi ning sõiduk oli palunud juhil üle võtta manuaalne juhtimine. Juhil oli viis sekundit, et haarata roolist ja juhtida auto taas sõidurajale, kuid roolis olnud meesterahvas ei teinud seda.

Tesla autopiloot suudab iseseisvalt pidurdada, kiirendada ja juhtida autot teatud oludes. Samas on Tesla tehnoloogia eelkõige juhiabi ega suuda täielikult autot punktist A punkti B juhtida. Sestap eeldatakse, et Tesla juhil peavad olema käed roolil kogu sõidu aja ning juhi tähelepanu peab olema sõidurajal.

Automaatpiloodil Tesla on ka varem sattunud ränka liiklusõnnetusse. 2016. aastal ei suutnud Tesla tuvastada ristuvalt sõidurajalt teel sõitnud veokit. Ka selle liiklusõnnetuse tulemusena hukkus Tesla roolis olnud juht.

Tollase õnnetuse tagajärjel täiendati Tesla juhtimissüteemi turvaseadeid. Nii lisati juhituvastus seade ehk kui juht pole teatud ajaperioodi jooksul autopiloodi töösse sekkunud, siis peatub sõiduk automaatselt. Samas 2016. aasta õnnetuse juurdluse tulemustes nenditakse, et Tesla ei mõista piisavalt juhiabi-tehnoloogia piiranguid.

Mozilla veebilehitseja lisa piirab Facebooki passiivset jälgimist

_{Allikas: Mozilla} 

Mozilla oli esimene tehnoloogiabränd, mis teatas pärast Cambridge Analytica skandaali puhkemist reklaamtegevuse ajutisest katkestamisest Facebookis. Nüüd on Mozilla tulnud välja veebibrauseri lisaga, mis väidetavalt suudab piirata Facebooki võimekust jälgida kontoomanike veebi kasutust.

Enamik inimesi teavad, et Facebooki üks peamisi sissetulekuallikaid on turundajatele müüdav teave kasutajate “meeldimiste” ja muu tegevuse kohta sotsiaalmeedia platvormil. Samas on vähesed teadlikud sellest, et Facebook saab passiivselt jälgida kasutajate tegevust veebilehtedel, kuhu on lõimitud Facebooki erinevad teenused nagu näiteks võimalus jagada artiklit või vajutada loo all “like” nuppu.

Mozilla on arendanud Facebooki jälgmistehnoloogia tegevust piiravat tarkvara juba seitse aastat, kuid kasvanud nõudluse tingimustes toodi tarkvaralahendus välja kiirendatud korras. Piltlikult öeldes loob Mozilla isoleeritud ühenduse Facebooki serveriga ning avades Facebooki vahendusel uue lingi või kasutades Facebooki liidestega veebiteenust ei luba Mozilla tarkvaralahendus Facebookil kasutaja vahemälu andmeid koguda. See aga tähendab, et liidese installides kustutatakse kõik Facebooki küpsised ning vahemälusse jäetud seaded ja salasõnad.

Samas tuleb märkida, et Mozilla liides võib muuta netikasutaja elu ebamugavaks. Nimelt pakuvad paljud veebiteenused võimalust registeerida end kasutajaks Facebooki kontoga, kuid Mozilla liides takistab Facebookiga registeeritud kontode kasutamist. Tegelikult on juba praegu kasutajatel võimalus “küpsiste” ja muu vahemälu andmete kogumist piirata, kasutades selleks pea kõigile veebibrauseritele lisatud privaatlehitsemise võimalust.

Kuidas saada aru, et sind on häkitud

_{Autor: Reuters/Scanpix}

Kui sinu konto või nutiseade on häkitud, siis ainus kahjude piiramise võimalus on kiire tegutsemine. Selleks on vaja tunda peamisi “häkkimissümptomeid”, millest viite levinumat teile tutvustangi.

1. Sinu seade on ebatavaliselt aeglane

Seadme häkkimine eesmärgiga ühendada see krüptoraha kaevandamisvõrku või pahavara levitada on ressursimahukas tegevus. Sestap tuleb olla tähelepanelik kui su arvuti või nutiseade muutub ühtäkki aeglaseks, aku tühjeneb tavalisest kiiremini, seade on tavatult kuum või netiühendus hangub. Seega kui voogedastusteenus ei suuda enam ühtlaselt video või muusikat edasta, siis võib olla põhjuseks turvatarkvarast mööda hiilinud pahavara.

Samas peab arvestama, et vanemad nutiseadmed jäävad paratamatult eluea lõpus aeglasemaks. Silmas tuleb eelkõige pidada äkilisi muutusi seadme jõudluses, mis tekivad ootamatult, kuid jäävad püsima pikemaks perioodiks.

2. Tekivad tundmatud programmid

Pahavara istutab end tavaliselt operatsioonisüsteemi tüvifailidesse ehk root kausta. See annab pahavarale võimaluse avada värav ka teistele viirustele ning tekitada seeläbi veel ulatuslikumat kahju. Sellepärast tuleks kahtluse korral vaadata ega arvutisse või veebilehitsejasse pole tekkinud tundmatud programme või lisasid, mis sinu andmeid võivad röövida või kasutada seadet teistel omakasupüüdlikel eesmärkidel.

Windowsi Task Manager ja macOSi Activity Monitor aitavad sul jälgida millised programmid operatsioonisüsteemis töötavad ning vajandusel neid välja lülitada. Brauseri liideste kontrollimiseks tuleb vaadata Extentsions ehk brauseriliideste nimistut.

3. Saad tavapärasest rohkem pop-up teateid

Suur osa pahavarast on loodud reklaamide edastamiseks ja kuidas paremini tähelepanu püüda, kui loopida reklaami otse kasutaja ekraanile. Nii pakuvad pahavaralised reklaamiedastajad sulle võimalust laadida alla viiruse skänner, kinnitada oma konto andmeid või osaleda loosimistes. Sellised teated näevad tihti kutsuvad välja, kuid kui sa pole teenust tellinud on see esimene märk, et sinu seadet proovitakse häkkida.

Praegused veebilehitsejad on suutnud edukalt pop-up reklaamide levikut tõkestada, aga kui suur õnne lubav vilkuv kastike ekraanile tekib võib see tähendada, et sinu privaatsust on juba tõsiselt rikutud. Oluline on meeles pidada, et heatahtlikes reklaamides turundatakse tavaliselt juba tuntuid brände ning neid reklaame saab kergelt sulgeda.

4. Sinu nutiseadme süsteemiseaded on muudetud

Kui sinu arvuti või nutitelefoni seaded on äkitselt muutunud, siis võib selle taga olla pahavara. Kõige klassikalisem näide on veebibrauseri avalehe ja otsingumootori muutmine. Kuigi enamus tänapäevaseid brausereid ei luba kolmanda osapoolte rakendustel põhiseadeid muuta, näitab taoline praktika siiski, kuidas häkkerid proovivad kasutajad tõmmata jäneseaukudesse, kust hiljem on väga keeruline välja pääseda.

Seega tarkvara installimisel ei tohiks anda rakendustele liigselt õigusi ning enne “Ok” või “Yes” nupu klikkimist peaks läbi lugema, mille jaoks tarkvaral õigusi vaja on. Näiteks on eriti ohtlikud tundmatud salasõnade salvestamise programmid ehk keyloggerid, mis näilise mugavuse varjus võivad röövida sinult kõik paroolid. Teisalt pole kõik pahavarad nii nähtavad ning võivad muuta arvuti seadeid kasutajale teadmata. Sestap on mõistlik süsteemiseadeid regulaarselt kontrollida.

5. Korduvad ootamatud taaskäivitused

Veel üks häkkimissümptom on ootamatud taaskäivitused , mis võivad olla märk sellest, et pahavara on võtnud su seadme üle kontrolli ning proovib kogu süsteemi destabiliseerida. Kui ootamatu taaskäivitus juhtub ühel või kahel korral ei pruugi see olla seotud pahavaraga. Teisalt kui probleem on kestnud juba päevi, siis tasub uurida, kas tegemist on veaga operatsioonisüsteemis või on sinu arvuti juur-kaustas toimumas midagi kurjemat.

Pahavara tegevuse tuvastamisel ja sulgemisel on abiks eelpool mainitud protsesside monitorid Task Manager (Win) ja Activity Monitor (macOS). Nutiseadmete puhul tuleks vaadata installitud rakenduste nimistut, kus on võimalik soovimatu tarkvara hõlpsasti kustutada.