Lõuna-California Ülikooli teadlased avaldasid hiljuti Ameerika Meditsiini Assotsiatsiooni ajakirjas artikli, milles eelmainitud seost uuriti. Leiti, et teismelistel, kes veedavad palju aega digivahendites esineb suurema tõenäosusega erinevaid psühhiaatrilisi probleeme, mida võtta kokku lühendiga ATH.

Mis on ADHD ehk ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

ATH ei ole haigus, mistõttu arstid nimetavad seda häireks, sest häiritud on keskendumine ja tähelepanu koondamine pingutust nõudvatele tegevustele ning see avaldub erinevate sümptomitena.

Lastel ja täiskasvanutel esineb see häire erinevalt. Lastel väljendub see kehalises üliaktiivsuses, täiskasvanutel aga tähelepanu- ja keskendumisraskustes, hajameelsuses ning raskuses pidada kinni kokkulepetest ja tähtaegadest, otsuste langetamises ja nende juurde jäämises.

Lastel, kes kasutavad väga-väga palju digivahendeid ehk nn sagekasutajatel (heavy user), ilmneb kaks korda suurema tõenäosusega mõni ATH sümptom kui lastel, kes kasutavad digivahendeid harva.

Teadlased uurisid ligi 2600 teismelist kahe aasta vältel, et mõista, kuidas sagedane sotsiaalmeedia, kiirsõnumite, muusikakeskkondade ja virtuaalsete jututubade kasutamine on seotud ATH esinevusega.

Varem on sama mõju uuritud seoses televiisori vaatamise ja videomängude mängimisega ning nimetatud neid digitaalseteks vahenditeks, kuid eelmainitud vahenditel on väga suur erinevus digitaalses keskkonnas toimuva suhtlemisega. Lisaks jäävad televiisori- ja videomängude uuringud aastate taha, aega, mil polnud veel nutitelefone, sotsiaalmeediat, tahvelarvuteid ja lugematut hulka nutirakendusi.

Hiljutine Common Sense Media küsitlus näitas, et USA teismelised veedavad kolmandiku oma ööpäevast ehk ligi üheksa tundi internetti kasutades.

"Uued, mobiilsed tehnoloogiad võimaldavad kiiret ja üliintensiivset stimulatsiooni terve päeva vältel, mistõttu on kasutajad digitaalmeedia pidevad mõjuväljas ja seda pole varem selliselt uuritud," selgitas professor Adam Leventhal Lõuna-California Ülikooli tervise, emotsioonide ja sõltuvuste uurimise laborist.

Lõuna-California Ülikooli teadlaste uuringusse oli algselt kaasatud 4100 Los Angelese maakonna õpilast vanuses 15-16. Sellest grupist arvati välja need õpilased, kel oli esinenud ATH sümptome, sest teadlaste eesmärk oli uurida seost ATH sümptomite kujunemisega digitaalmeedia kasutamise käigus. Nii jäi uuringusse 2587 õpilast.

Seejärel jagati õpilased sotsiaalmeedia kasutussageduse küsitluse alusel kolme gruppi: 1) õpilased, kes ei kasutanud üldse; 2) keskmise kasutussagedusega õpilased, 3) sagekasutajad.

Kahe aasta vältel küsitleti iga kuue kuu järel lapsi nende digivahendite harjumuste kohta 14 erinevas digikeskkonnas. Samuti paluti neil hinnata enda juures 18 erinevat ATH sümptomi märkamist ja nende sümptomite esinemise sagedust.

Rahutus, kannatamatus ja tähelepanematus

Uuringu autorid võtavad artiklis kokku, et praegune digitaalmeedia ja -vahendite kasutamine võib mängida olulist rolli ATH sümptomite kujunemises. Peamised sümptomid, mida teadlaste kogutud andmetest sai seostada digitaalmeedia sagekasutamisega olid tähelepanematus, näiteks tähelepanu hajumine ja organisatsiooniga pahuksis olemine. Samuti oli seos hüperaktiivsus-impulsiivsusega, mis väljendub näiteks rahutusena, teiste segamise ja kannatamatusena.

Teadlased toovad oma järeldustes välja, et seda kõike soodustab digivahendite ja -keskkondade iseloom, sest need annavad kasutajale pidevalt teada uutest postitustest, reaktsioonidest ja sõnumitest. Kasutaja tehtud postitus toob enamasti kaasa teiste tagasiside, olgu selleks näiteks emotsiooni näitamine või välksõnum. Tagasiside tekitab kasutajas vajadust end sellega pidevalt kursis hoida ning saada seda aina rohkem ja rohkem.

Iga tagasisidega käib kaasas ka pidev märguanne, mis omakorda häirib pidevalt tähelepanu. See aga segab keskendumist ja viib tähelepanu ära keskendumist nõudvatelt tegevustelt. Tähelepanu- ja keskendumisraskuste, kuid ka kannatamatuse ja impulsiivsuse kontrollimatuse teket seoses pideva rööprähklemisega (multitasking) täheldati juba 2016. aasta uuringus, mis ilmus ajakirjas Computers in Human Behavior.

Küllalt sage pilt noorte omavahelise suhtluse olukorrast. Autor: Simple Texting/Flickr/Creative Commons

Neli soovitust:

Selle uuringu tulemustest võiksid nii lapsevanemad, teismelised kui tegelikult kõik digivahendite sagekasutajad teadmiseks võtta selle, et digivahendite pidev kasutamine häirib tähelepanu ja keskendumist ning soodustab ATH sümptomite esinemist. Nutinarkomaania vältimiseks on ka eesti teadlased andnud mitu head soovitust:

1. Lülitage oma nutivahendites välja erinevate keskkondade (näiteks sotsiaalmeedia, e-kirjade ja nutirakenduste) teavitused.
2. Seadke sisse kord, mis piirab nutiseadmete ülekasutamist. Näiteks kehtestage endale reegel, et ei vaata sotsiaalmeediat korraga rohkem kui 10 minutit iga kahe tunni järel. Sama tasub teha ka e-kirjadega, mida väljaspool tööaega ei peaks üldse kontrollima.
3. Selgitage lastele, mis on mõistlik digivahendite kasutamise aeg ja intensiivsus ning tutvustage neile võimalikke tagajärgi, näiteks tähelepanu- ja keskendumishäirete tekkimist.
4. Pange nutivahendid teadlikult ära ning suhelge inimestega silmast-silma - seda suhtlus ei asenda maailmas mitte üks tehnoloogia.

ERR Novaator soovitab võtta aja segamatult lugemiseks, sest järgnevates artiklites on rida kasulikke näpunäiteid, mida tasub keskendudes lugeda ja kuulata.

Viis soovitust, kuidas aja kiirenemist ohjata

Ajuteadlase Jaan Aru 5 praktilist soovitust nutinarkomaaniast vabanemiseks

Neuroteadlane: nutiseade ei tee teid oma töös paremaks