Nutiseadmest kiirguv sinine valgus kahjustab nägemist ({{commentsTotal}})

Lapsed ei tohiks enne magamaminekut nutiseadmega mängida.
Lapsed ei tohiks enne magamaminekut nutiseadmega mängida. Autor/allikas: ben.timney/Creative Commons

Nutitelefonide, sülearvutite ja mitmete teiste kaasaegsete tehnikaseadmete ekraanidest kiirguv sinise valguse tõttu tekib silmas ühendeid, mis võivad kiirendada pimedaks jäämist, viitab Itaalia teadlaste uuring.

Sinise valguse maine polnud juba varem kuigi hea. Näiteks seostatakse enne magamaminekut nutiseadmete kasutamist unehäiretega ja kannatada saavad ka ööpäevarütmid tervikuna. See mõjutab omakorda ainevahetust juba terves kehas. Seejuures ei pea paistma valgus inimestele ilmtingimata sinisena. Valge valgus tundub valgena vaid juhul, kui selles leidub sinakaid värvitoone.

Toledo Ülikooli teadlased eesotsas Ajith Karunarathnega otsustasid uurida, kuidas mõjub pikemat aega sinise valguse nägemine silmarakkudele. Selleks pommitasid nad kolvikesi ja kepikesi lühikeste ajavahemike tagant kümne minuti vältel 445 nanomeetri pikkuse sinise valgusega.

Töörühm leidis, et sinine valgus algatas keemiliste reaktsioonide kaskaadi, mille tulemusel tekkisid nägemise juures võtmerolli mängiva retinaali mõjul silmarakkudele mürgised molekulid. Need omakorda hakkasid kahjustama valgusele reageerivaid fotoretseptoreid. Samamoodi mõjus retinaali ja sinise valguse kombinatsioon ka näiteks südame- ja ajurakkudele. Sinine valgus ega retinaal üksinda seevastu rakke ei kahjustanud.

Molekulide kahjullikku mõju aitas vähendada silmades ja ülejäänud kehas leiduv looduslik antioksüdant alfatokoferool. Vanemaealise ja nõrgema immuunsüsteemiga inimeste rakke see aga kahjustuste eest kaitsta ei suutnud.

Seetõttu võib Karunarathne ja ta kolleegide sõnul kiirendada sinine valgus näiteks kollatähni kärbumist. Eeskätt vanemaid inimesi puudutav haigus päädib keskse nägemise kaotusega. Erinevalt paljudest teistest keharakkudest inimeste ei teki kolvikesi ja kepikesi nende surma järel silmas juurde. Sinine valgus pole sellisel kujul silmahaiguste tagatis, vaid täiendav riskitegur.

Sinist valgust esineb ka looduses ja juba miljardeid aastaid. Seega peaksid olema elusorganismid olema sellega juba kohanenud. Karunarathne osutas aga, et erinevalt nutiseadmetest keegi mitu tundi järjest Päikest ei vaata. Kantar TNS-i 2017. aastal korraldatud küsitluse alusel veedavad Põhja- ja Lääne-Euroopa elanikud nutiseadme ees keskmiselt 4,5 tundi päevas.

Kuigi Karunarathne ei välistanud, et tulevikus leitakse taoliselt tekkida võivate kahjustuste vähendamiseks mõni silmatilkadena manustatav ravim, soovitas ta senikaua järgida juba ennast tõestanud soovitusi. Nutiseadmetega pühendatavat aega tasub piirata ja ereda päikesega õue minnes võiks kanda päikeseprille.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: