See uuring toob välja, et nutitelefonide pidev kasutamine on tõsine probleem ning arenevale ajule mõjub see arengut pärssivalt. Siiski lisavad autorid selle fakti juurde, et ei saa kindlalt väita, nagu tekitaks pidev ja pikk ekraaniaeg pikaajalist kahju ajule.

Andmed selle uuringu jaoks pärinevad ABCD Study'st ehk eesti keelde tõlgituna alaealiste aju kognitiivse arengu uuringust. Selles analüüsi tarvis võeti vaatluse alla 4500 lapse andmed vanuses 8–11 eluaastat. Ning selle uuringu teeb eriliseks asjaolu, et aluseks on võetud uusim ehk 2016. aasta soovitus laste ekraaniaja osas. Soovituse kohaselt ei peaks lapsed veetma ekraanide ees päevas rohkem kui kaks tundi.

Uuringu tulemustest aga selgus, et vaid viis protsenti uuringus osalenud lastest vastab sellele kriteeriumile, enamiku laste päevakava ei ole tervislikult tasakaalustatud liikumise, magamise ja ekraani taga veedetud aja osas.

Keskmiselt veetsid uuringus osalevad lapsed 3,6 tundi päevast nutivahenditega tegeledes, digitaalseid mänge mängides ja videoid vaadates. Need lapsed, kel oli päevas ekraaniaega vähem kui kaks tundi, said nuputamisülesannetes keskmiselt neli protsenti kõrgema tulemuse kui need, kelle ekraani-, une- ja liikumisaeg ei mahtunud normi piiresse; neid lapsi oli kokku ligi kolmandik kõigist uurimisalustest.

"Tervikuna panevad need tulemused muretsema," ütles uuringu kaasautor Jeremy Walsh, Ottawas asuva Ida-Ontario lastehaigla uurimisinstituudist.

Walsh selgitas, et uuringu üks eesmärk oli katsetada, kas see kahe tunni ekraaniaja soovitus on hea piirnorm. Uuring kinnitas, et on.

"Võtmata arvesse seda, mida lapsed ekraanide ees tegelikult teevad, näeme me, et kahe tunni piirnorm on väga hea soovitus, sest sellest piirist edasi on näha muutust kognitiivsetes võimetes," ütles Walsh.

Lastel, kelle ekraaniaeg jäi alla kahe tunni ning kelle uneaeg oli soovituslikus piiris ehk 9 kuni 11 tundi ööpäevas, olid ka paremad tulemused nuputamisülesannetes. Samas oli üllatav, et eraldi võetuna ei mõjutanud nuputamisülesannete lahendamist uneaeg ja päeva jooksul füüsiliselt aktiivselt veedetud aeg.  

Selle uuringu puhul on aga keeruline tuvastada põhjuse ja tagajärje kindlat seost. "Me ei tea, mis on siin muna ja mis kana," ütles Bostoni lastehaigla pediaater Michael Rich. Võib olla, et nutikamad lapsed veedavadki ekraanide taga lihtsalt vähem aega. Samuti ei ole selge seos selle vahel, et just ekraani tõttu on laste kognitiivsed võimed madalamad.

Edasistes uuringutes on vaja uurida lapsi eraldi ning vaadata, mida nad ekraani taga teevad, kuidas see mõjutab nende nuputamisülesannete lahendamise võimekust ja siis vaadata omakorda selle seost ekraanide taga veedetud ajaga.

Seetõttu jätkab ABCD Study aastani 2028 info kogumist ekraaniaja võimalike seoste ja mõjude kohta.

Sellest uuringust tasub lastel ja lapsevanematel kõrva taha panna teadmine, et soovitus piirata laste ekraaniaega kuni kahe tunnini päevas, on tõestatult hea soovitus, sest on võimalik, et liigne ekraani taga veedetud aeg vähendab lapse vaimset võimekust.

Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Lancet Child & Adolescent Health.