Seattle'i koolide õppetöö alguse hilisemaks nihutamine andis ka teadlastele hea võimaluse hilisema koolialguse kasulikkuse hüpoteesi väga tõhusalt kontrollida. Tuli välja, et on kasulik küll.

Seattle'i koolid tõstsid ülemöödunud õppeaastal esimese tunni alguse 55 minutit hilisemale ajale.

Teadlased eesotsas Horacio de la Iglesiaga Washingtoni Ülikoolist jälgisid kahe kooli õpilaste elu kahel korral, üks kord enne ja teine kord pärast koolipäeva algusaja muutust, umbes aastase vahega, mõlemal korral kaks nädalat. Jälgitud õpilaste vanus oli enam-vähem 15 aastat. Ärkveloleku- ja uneaega registreeris väike randmeseade.

Selgus, et õpilaste mediaanne unepikkus kasvas muudatuse järel 34 minutit. Enne oli see 6 tundi ja 50 minutit, pärast 7 tundi ja 24 minutit. Mediaanne tähendab siinjuures, et pooled õpilased magasid sellest ajast vähem, pooled kauem.

Paraku ei küündinud see näitaja siiski veel 8 kuni 10 tunnini, mida asjatundjad teismelistele soovitavad. Kuid teisalt on 34 minutit siiski märgatav kasv, mille tulemusel olid õpilased tunnis ka ärksamad. Parenesid ka õpilaste hinded, mõlemas vaadeldud koolis mediaanselt 4,5 protsenti.

Ühes koolis, kus õpilased pärinevad vaesematest peredest, vähenes ka õpilaste tundi hilinemiste ja koolist puudumiste arv, teises, jõukamate perede laste omas, siiski mitte. Seal aga oligi hilinemisi ja puudumisi juba algselt vähem, nii et koolitundide hilisem algusaeg võib Iglesia ja kolleegide sõnul aidata koolide vahelist õpitulemuste lõhet kahandada.

Lähemalt kirjutavad teadlased oma uuringust ajakirjas Science Advances.