Moodsa aja eluviis polegi inimeste uneaega lühendanud
Neil, kes öösiti alati vähem magama kipuvad, kui laialdaselt soovitatud seitse-kaheksa unetundi, on enamasti lihtne uskuda, et üheks põhiliseks süüdlaseks tuleb pidada tänapäeva kiiret elutempot ja kohustusterohket argipäeva.
Lihtne on unistada ammumöödunud aegadest, mil elu oli vähem närvesööv ja inimesed said pikalt ja põhjalikult põõnata. Ent tuleb välja, et see uskumus ei tarvitse vastata tõele ja sel unistusel ei ole suuremat alust.
Ameerika teadlased eesotsas Jerome Siegeliga Los Angelese California Ülikoolist on uurinud mitmel pool maailmas elutsevaid kütt-korilasrahvaid ja kirjutavad nüüd ajakirjas Current Biology, et need linnakärast kaugel eemal elavad inimesed magavad ka keskmiselt veidi vähem kui 6,5 tundi ööpäevas.
Ka ei lähe nad magama päikeseloojangul, vaid enamasti mitu tundi hiljem, nii nagu moodsa tsivilisatsiooni rüpes elavatel, elektrivalgel õhtutunde veetvatel inimestelgi kombeks, kuid üles tõusevad ürgse elulaadi viljelejad enamasti siiski juba enne koitu. Seetõttu kipub neil uneaeg kohati isegi veel lühemaks jääma kui moodsa maailma inimestel.
Siegeli sõnul panevad uuringutulemused mõtlema, kas meil ongi vaja võtta unerohtu, et saavutada taas seda nii-öelda loomulikku uneaja pikkust, mida elekter, televisioon ja internet nüüd väidetavalt kõvasti kahandanud on.
Siegel ja kolleegid tegid vaatlusi kolme kütt-korilasrahva juures. Need olid Tansaanias elavad hadzad, Namibias elavad sanid ja Bolivias elavad tsimaned. Teadlased salvestasid neis paigus 94 inimese uneajaandmed kokku enam kui tuhande inimööpäeva ulatuses.
Huvitav oli see, et erinevalt industriaalse või postindustriaalse ühiskonna inimestest ei paista kuigi paljud looduslähedasemate hõimude liikmed kannatavat kroonilise unetuse all. See tundub küll olevat moodsa tsivilisatsiooni pahe, mille vastu võiks abi saada traditsioonilisemate rahvaste eluviisi edasine uurimisest ja ehk ka siis valikulisest jäljendamisest.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa