Tartu kunstikooli direktor Kadi Kreis selgitas saates "Uudis+", et teadlased ei ole andekuse mõiste määramisel päris ühel meelel. Üldiselt tähendab andekus aga potentsiaali ja talent on tipptasemel välja arendatud võimed. Andekus ei tähenda samas ilmtingimata kõrget intelligentsuskvooti.

"Tänapäeval vaatame andekust kui erinevaid omadusi. Need võivad olla intellektuaalsed, loomingulised, sotsiaalsed või sensomotoorsed," lausus ta. Selleks, et andekus avalduda saaks, on vaja keskkonna, pere ja haridussüsteemi tuge. "Ühiskonnal ja haridussüsteemil lasub vastutus, et anded avalduksid," lausus Kreis.

Tartu erakooli SädeTERA klassiõpetaja ja arendusjuht Karin Konksi sõnul tasub meeles pidada, et anded on arendatavad. See ongi hariduses järjest enam tähelepanu alla võetud. Eriti oluline on tema sõnul laste andeid märgata alus- ja alghariduses. "Kui annet ei märgata, siis see kaob ära. Seepärast ongi hästi oluline seda arendada kui see silma paistab," sõnas Konksi.

Tartu erakoolis on laste annete avastamiseks ja arendamiseks viidud sisse projektitundide süsteem. Konksi selgitas, et üldtundides ei saa iga lapse individuaalsete annetega tegeleda. Projektitundides aga valib laps ise välja teema, millega ta tahaks edasi tegeleda, ta eesmärgistab selle ja mentorõpetaja suunab teda siis selle eesmärgi suunas. Selline lähenemine on kasutusel juba esimesest klassist alates kord nädalas.

Kuna kõikides koolides ei ole taoline lähenemine võimalik, soovitas Konksi kasutada noppeõpet. Noppeõpe ehk pullout on meede, kus sarnaste võimetega lapsed kogutakse teatud valdkonnas kokku kord-kaks nädalas tunniplaani järgsetest vastava aine tundidest, mis asendatakse õppekava laiendava ning süvendava eritegevusega.

"Oluline on see, et iga laps saaks koolis pingutada – tunda, kuidas tal on raske ja ta ei oska midagi, aga katsetades saab ta hakkama. Keskmine laps saab selle tunde tavatunnis, võimekas laps mitte. Sellepärast ongi kasutusel erinevad lahendused, et võimekas (laps) saaks ka selle tunde kätte," rääkis Konksi.

Suures klassiruumis saavad sageli õpetaja tähelepanu need, kes vajavad lisatuge, et nad maha ei jääks. Teised aga toimetavad omasoodu. Siinkohal võib noppeõpe olla asjakohane neile, et nemadki piisavalt areneda saaksid. "Kui laps töötab iseseisvalt, siis ta teeb neid asju, mida oskab ja millega hakkama saab. Selleks, et juurde õppida, on vaja suunamist ja juhendamist," ütles Konksi.

Praegu on Eestis Kreisi sõnul peamiselt konkurentsipõhine haridussüsteem, aga järjest enam liigutakse koostöisesse kultuuri. "Dialoog, avatud õpiruum, turvaline keskkond, kus lapsed saavad eksida, avastada, uurida – see on väga oluline," sõnas ta. Nii on lastel ka lihtsam pettumustega toime tulla. Tema sõnul ei teki koostöises klassiruumis niivõrd palju võistlemist ja nii on ka hea annetega tegeleda.

Karin Konksi selgitas, et kui lapsed on teadlikud enda tugevustest ja sellest, kuidas inimestel on erinevad tugevused, siis nende jaoks ei ole raske vastu võtta seda, kui keegi on neist mingis valdkonnas parem. Seepärast on ka hea, kui koolides moodustatakse tasemerühmi. Nii on lastel hea õppida kui nad teavad, et kõik on sarnasel tasemel ja keegi ei torma neist mööda. "Lapsele on see tunne halb kui keegi jõudis juba ülesandega valmis, aga tema on alles poole peal. Võrdses seltskonnas võrdsete kaaslastega koostöö tegemine on enesekindluse ja õpiruumi seisukohast oluline," ütles Konksi.