Lühikeses plaanis nutiseadmed üliõpilaste arusaamisvõimet testide põhjal ei vähendanud. Vahe tuli aga sisse lõpueksamil. Nutiseadmeid kasutanud rühma tulemus oli keskmiselt viie protsendi võrra kehvem kui rühmas, kus elektroonikaseadmeid tundi ei lubatud. Vahe vastab poolele hindele ehk võis viia mõnel juhul läbikukkumiseni. Seejuures oli keskmiselt kehvem isegi nende tudengite tulemus, kes küsitlustulemuste kohaselt nutiseadet ei kasutanud.

"Tulemused peaksid olema hoiatusmärgiks paljudele pühendunud tudengitele ja juhendajatele. Tähelepanu jagamine teeb salamisi kurja, langetades sooritusvõimet ja eksami lõpphinnet. [...] Õpetajad peaksid õpilastele selgitama, et (nutiseadmete kasutamine) ei vähenda tähelepanu kõrvaljuhtimise läbi meeldejätmist mitte ainult neil endil, vaid tervel klassil," viitas uuringut eest vedanud Arnold Glass, Rutgersi ülikooli psühholoogiaprofessor.

Autorid tõid välja, et tegu oli suhteliselt väikese uuringuga. Järeldused tehti vaid 118 psühholoogiat õppiva tudengi põhjal ja suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul. Nõnda leidis Glass kaaslastega, et tulemuste paikapidavust tuleks kontrollida täiendavalt teistes katserühmades, enne kui järeldusi saab teha nutiseadmete pikaajalise mõju kohta.

Samas viitas näiteks eelmisel aastal ilmunud uuring, et tudengite sooritusvõimet vähendab juba pelk nutitelefoni lähedus. Nutiseadmete ja loengu ajal ühismeedias kasutamise kahjulikku mõju on täheldanud ka Eesti teadlased.

Glassi hiljuti ilmunud uuringus jagati 118 üliõpilast kaheks. Pooltel lubati loengus nutiseadmeid nagu sülearvutit või nutitelefoni kasutada, pooltel aga mitte. Viimasel hoidis täiendavalt silma peal Glassi abiline. Nutiseadmetega üliõpilased pidid iga tunni lõpus vastama ka küsimusele, kas nad kasutasid neid ka millekski muuks kui vaid õppevahendina. Lõpueksami põhjal langetas nutiseade isegi nende tulemust, kes kasutasid seda enda sõnul vaid õppimiseks või märkmete tegemiseks.

Kokkuvõtlikult sunnivad tulemused autorite sõnul hoolikalt järele mõtlema, kui palju erinevatest tehnikaseadmetest õpilaste hariduslikel eesmärkidel tähelepanu püüdmisel ja millises kontekstis neid kasu on.

Uurimus ilmus ajakirjas Educational Psychology.