LED-lampidel on ka varjupool ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Sam Chenennou/Creative Commons

Nädala alguses pälvisid Nobeli füüsikapreemia sinist valgust kiirgava LED-lambi leiutanud teadlased, kelle saavutus sillutas teed energiatõhusate valget valgust kiirgavate valgusallikate loomisele. Kuigi LED-lampe nähakse valdavalt suurepärase võimalusena keskkonda säästa, näitab uus töö, et need võivad muuta samas teravamaks valgusreostusega seonduvaid probleeme.

 

Võimalus pimedust tõrjuda muutis inimühiskonda radikaalselt. Öö ei olnud enam järsku midagi kohutavat, mille õhk oli väidetavalt inimestele isegi mürgine. Keskkonna ulatuslik valgustamine mõjutas aga mitmeid loomaliike, eriti öise eluviisiga olendeid. Probleem polnud vaid tehisvalguse hulgas, vaid ka selle lainepikkuses. Erinevat värvi valgus mõjub loomade närvisüsteemile miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel juba loomupäraselt erinevalt. Näiteks raskendab arvutiekraanidest lähtuva valge valguse sinine komponent õhtuti uinumist.

Välisvalgustus on naatriumlampide suhteliselt hea energiatõhususe ja hinna suhte tõttu seni tänavaid üle kallanud kollakasoranži valgusega. LED-lampide nauditavam valgusspekter ja võrreldav tõhusus on hakanud neid aga viimaks unustusse saatma. Ajakirjas Ecological Applications ilmunud töö autorid nendivad, et nende populaarsus võib peagi putukate elu kibedaks teha.

Valdav enamik tööstuslikult toodetavatest valget valgust kiirgavatest dioodidest eritavad tegelikult sinist valgust. Osa kiiratavast energiast neeldub valgusdioodi katvas fosforikihis, mille poolt selle mõjul kiiratav valgus on juba pikema lainepikkusega ja kollakat tooni. Erinevat värvi valguste segunemine jätab mulje valgest valgusest.

Martin Bader ja Stephen Pawson Uus-Meremaa uurimisasutusest Scion nendivad, et valget valgust kiirgavad LED-lambid meelitavad ligi 48 protsenti rohkem lendavaid putukaid kui naatriumlambid. Paar pani proovile kuus erinevat LED-valgustit, kuid jõudis endiselt sarnasele tulemusele. Järgmise sammuna plaanib Pawson uurida, kas osade lainepikkuste välja filtreerimine aitab lampide ebasoovitavat mõju vähendada.

Probleem energiatõhususega
Hiljuti ajalehes New York Times ilmunud arvamusartiklis tõdevad energia- ja kliimaeksperdid Ted Nordhaus ja Michael Shellenberger, et LED-lampide levikuga seostuv energiatõhususe kasv ei pruugi keskkonna valgustamisega seonduvaid kasvuhoonegaaside emissioone reaalselt vähendada. Kahe sajandi eest oli valgustuse omahind näiteks Suurbritannias 3000 korda kõrgem ja seeläbi pigem rikaste privileeg. Sama valgushulga saamiseks tuli kulutada tänasest oluliselt rohkem energiat.

Sellele vaatamata paisatakse keskkonna valgustamiseks tänapäeval õhku rohkem kasvuhoonegaase kui kunagi varem. Paranenud tõhusus muutis valgusallikad laiatarbekaubaks ja neid hakati kasutama varasemast rohkem. Nordhaus ja Shellenberger märgivad samas, et tõhususe kasv pole siiski halb asi, kuna võimaldab elukvaliteeti tõsta ka maailma vaesemates riikides. Samas tähendab see, et taastuvate energiaallikate osakaal peab maailma energiabilansis jätkuvalt kasvama.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: