Eesti savi võib asendada osa tsemendist
Tsement on maailmas vee järel massilt enim kasutatav materjal, kuid selle tootmisel paiskub õhku tohutus koguses kasvuhoonegaase. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste katsed osutavad nüüd, et paiguti saaks seda asendada meie enda kodumaise toorainega ehk küpsetatud saviga.
Andres Trikkel Tallinna Tehnikaülikoolist võttis kolleegidega vaatluse alla Arumetsa ja Aseri karjääridest pärit savid. Nad kuumutasid materjali spetsiaalses ahjus kolmel erineval temperatuuril – 750, 825 ja 900 kraadi juures – ning segasid seejärel selle kustutatud lubja ja liivaga, et mõõta valminud proovikivide tugevust.
Kõik töödeldud savist segatud kivid ületasid betoonitööstuses sedasorti materjalidele kehtestatud tugevuspiiri. Tulemus loetakse edukaks, kui materjal peab nädalase tahkumise järel vastu vähemalt nelja megapaskali suurusele survele. See tähendab, et kivistunud mörditükk peab suutma kanda umbes 40 kilogrammi raskust iga oma ruutsentimeetri kohta.
Mõõtmised näitasid, et parima tulemuse annab 825 kraadi juures küpsetatud savi. Sel temperatuuril töödeldud Arumetsa ja Aseri savid talusid ligikaudu seitsme megapaskali suurust survet. Arumetsa kerge paremus tuleneb asjaolust, et see sisaldab rohkem kaoliniiti. See savimineraal muudab materjali keemiliselt aktiivsemaks.
Kuigi savil põhinev mört kohe esimesele tuulehoole järele ei anna, jääb selle tugevus klassikalisele tsemendile tublisti alla. Näiteks peab isegi tavalise eramaja vundament taluma umbes neli korda suuremat survet. Teadlased näevadki seetõttu pigem, et savi pakuks tsemendile osalist asendust. Ehitusinseneridele kindluse andmiseks tuleb enne seda teha aga täiendavaid katseid.
Kuidas aga tavaline savi äkki betooni kombel tahkuma hakkab? Kuumus lõhub savi korrapärase kristallstruktuuri. Nii pääsevad valla räni ja alumiinium, mis reageerivad lubjaga ja moodustavad tugeva liimiva geeli. Temperatuur mängib siinkohal võtmerolli. Kui savi saab liiga vähe kuuma, ei muutu see piisavalt aktiivseks. Kui aga temperatuur tõsta 900 kraadini või kõrgemale, moodustuvad saviosakestest uued tugevad kristallid, materjali pindala väheneb ja algne reageerimisvõime kaob.
Need leiud annavad ehitussektorile lootust, et seni peamiselt telliste tootmiseks kasutatud Eesti savidest võiks pikas vaates luua keskkonnasäästlikumat betooni.
Tulemused avaldati ajakirjas Journal of Thermal Analysis and Calorimetry.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.
Toimetaja: Sandra Saar



















