Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paljudest Eesti linnadest lähtuv valgusreostus on vähenenud.
Paljudest Eesti linnadest lähtuv valgusreostus on vähenenud. Autor/allikas: Radiance light trends

Kuigi leedlambid võimaldaksid valgustada teid senisest tõhusamalt, on valgusreostus viimastel aastatel nende odavuse tõttu hoopis kasvanud. Üha eredam maailm häirib ökosüsteeme ja inimeste loomupäraseid ööpäevarütme.

"See on hea näide, kuidas millegi tõhusamaks ja odavamaks muutumine ei pruugi tuua kaasa raiskamise vähendamist. Vastupidi, inimesed tarbivad seda hoopis rohkem. Piltlikult on tekkinud järsku vajadus valgustada iga silda ja külakirikut," märkis Christopher Kyba, Saksamaa GFZ geoteaduste uurimiskeskuse teadur.

Kyba 2017. aastal ilmunud tööst selgus, et kosmosesse jõudva valguse intensiivsus vähenes aastatel 2012–2016 vaid 16 riigis. Ligi pooltes maailma riikides jõudis selle hulk kahekordistuda. Kyba ja ta kolleegide hiljuti loodud kaardirakendus muudab valgusreostust mõõtvate satelliitide andmed paari hiireklõpsuga kättesaadavaks kõigile huvilistele.

"Ühelt poolt võiks aidata kasvatada see ühiskonna teadlikkust laiemalt. Teisalt on sellest kasu amatöörastronoomidele ja teadlastele. Näiteks võimaldab jälgida valgusreostus piirkondlikku arengut," märkis Kyba. Teadur nentis samas, et satelliidiandmetest üksinda ei piisa.

Rakendusse jõuavad andmed satelliidilt, mis teeb mõõtmisi lainepikkustel 500–900 nanomeetrit. Erinevalt eelnevalt kasutusel olnud tänavavalgustuslampidest kiirgavad leedlambid aga palju rohkem sinist valgust ja ultraviolettkiirgust, mida satelliit ei näe.

See võiks osaliselt selgitada, miks näib olevat valgusreostus mitmetes Eesti suurlinnades jäänud näiliselt samaks või isegi vähenenud. Asumites valgustatakse tänavaid üha sagedamini leedlampidega. Teisalt võimaldab valgustite odavus paigaldada neid ka sinna, mis olid mattunud varem pilkasesse pimedusse. "Valgusreostus vaevalt vähenenud on. Valgusteid lisatakse pidevalt juurde. Oma roll on selles uute valgustite efektiivsuse kasvul," kinnitas Mario Mars, Tallinna Tehnikaülikooli tähetorni haldusjuht.

Mars viitas, et valgusreostuse levikut mõjutavad oluliselt ilmastikutingimused. Kui taevas on pilvisem, jõuab seda vähem ka satelliitideni. Linnade kohale mõõtmisi tehes mõjutab tulemusi lisaks satelliidi täpne asukoht. Sõltuvalt nurgast võivad peegeldada klaashooned seda satelliidi suunas või sellest eemale. Kuna ühte piirkonda mõõdetakse kuus keskmiselt korra-kaks, võivad tulemusi mõningal määral kallutada isegi üksikud mõõtmistulemused.

"Kuna atmosfäär hajutab sinist valgust rohkem kui pikemaid lainepikkusi, võib oodata, et valgusreostus mõjutab tulevikus leedlampide leviku laienedes ökosüsteeme ja inimesi üha rohkem ning ma ei pea silmas ainult astronoome," viitas aga Kyba. Näiteks vähendab valgete LED-valgustite valgus sama intensiivsuse juures melatoniini tootmist viis korda rohkem kui kõrgrõhu-naatriumlambid.

Unehormoon on hädavajalik normaalse unetsükli jaoks. Ere sinakas valgus vähendab võrreldes tuhmima punaka valgusega unekvaliteeti. Pidevalt häiritud uni seostub mitmete teiste terviseprobleemidega. Muu hulgas kasvatab see immuunsüsteemi probleemide, ainevahetushäirete ja vähi tekkimise riski.

Maailma sinisemaks muutumise mõju ökosüsteemidele jaloomaliikidele on uuritud vähem. Uus-Meremaal tehtud katsetes on näiteks leitud, et leedvalgustid tõmbavad teistest valgustitest rohkem ligi mõningaid putukaliike. Spektri rohekas-sinine osa on oluline ka mitmetele nahkhiireliikidele ja konnadele

"Kõige olulisem pole tehisvalguse täpne värvitoon, vaid see, kui palju leidub seda keskkonnas. Me ei tea veel päris täpselt, kui palju on liiga palju, kuid näiteks öiste tolmeldajate taluvuslävi pole katsete põhjal kuigi kõrge," märkis Berni Ülikooli ökoloog Eva Knop. Pikas perspektiivis kahjustab taimede viljumisedukuse vähenemine ökosüsteeme tervikuna.

"Loo moraal on ehk see, et uue ja tõhusama tehnoloogia tulekul ei tohiks hakata seda kohe pimesi kasutama. Leedlampidest tõeliselt kasu lõikamine eeldab tänavavalgustuse põhjalikumat ringi tegemist. Neid ei saa lihtsalt vanade lampide asemele riputada ja loota, et valgus jõuab sinna kuhu vanasti," märkis Kyba. Teisisõnu, tegu on ühtaegu ühiskondliku- ja disainiprobleemiga.

Riiklikul tasandil puudub Eestil valgusreostuse vähendamiseks tegevuskava ja otseselt seda ei reguleerita. 2015. aastal esitati riigikogule seda käsitlev atmosfääriõhu kaitse seadus, kuid esitatud kujul see lugemist ei läbinud. 2019. aastal puudub atmosfääriõhu kaitse seaduses sellele viide täielikult.

Valgusreostust puudutab kaudselt korrakaitseseadus – avalikus kohas ei tohi tekitada teist isikut oluliselt häirivaid valgusefekte.

Tutvu interaktiivse valgusreostuse kaardiga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: