Saksa teadlased eesotsas Ralf Kurversiga Max Plancki Inimarengu Instituudist panid tähele, et kui gupide akvaariumi kohal jätta ööseks tuli põlema, siis olid kalakesed mitte ainult öösel aktiivsemad kui muidu, vaid ilmutasid päeval senisest suuremat julgust – veetsid vähem aega peidupaikades ja oleksid seega olnud röövloomadele kergem saak. Samas ei teinud öövalgustus gupide päevast liikumist vilkamaks.

Teadlased jagasid katsekalad kolme rühma. Kõik rühmad said päeva ajal ühesugust eredat valgust, aga öine valgusrežiim oli erinev. Üks rühm veetis öö pilkases pimeduses, teine hämaruses ja kolmas eredas valguses.

Kümne nädala pärast asusid teadlased kaladega käitumiskatseid tegema. Tulemuseks saadi, et mõlemasugust öövalgust, nii hämarat kui ka eredat saanud kalad varjusid päeviti harvem peidupaikadesse ja ujusid kauem akvaariumi avatumates osades, trotsides avarusega kaasnevat ohuvõimalust. See tähendab, et need kalad olid valmis rohkem riskima.

Kurvers ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et tõenäoliselt tekitab öine valgus kaladele stressi, kõrgenenud stress aga soodustab riskikäitumist.

Sellist uuringut on teadlastel vaja teha, sest tehisvalgus, mida võib nimetada ka valgussaasteks, kumab meie päevil, või õieti öil, üha rohkematesse veekogudesse. Tähtis on teada, kuidas see veeolendeid mõjutab ja kas võib neile kuidagi ohtlik olla. Praegusest uuringust ilmeneb, et lõunamaistele mageveekaladele gupidele võib öövalgus ohtlik olla küll, ja seda ka päise päeva ajal.