"Seejuures ei puuduta tehisvalgus ainult öiseid tolmeldajaid, vaid kahjulik mõju levib edasi ka päeval tegutsevatele putukatele. See omakorda muudab tolmeldamiskriisi ainult hullemaks," nentis Berni ülikooli ökoloog Eva Knop. Analüüsi kohaselt vähendas tehisvalgus Šveitsi niitudel õistaimi külastavate tolmeldajate hulka 62 protsendi võrra.

Näitena kasutatud seaohaka viljumisedukus vähenes 13 protsenti. Eelnevates uuringutes on täheldatud näitaja samaväärset vähenemist näiteks heinamaade sagedase niitmise korral. Kuigi seda tuleb katseliselt täiendavalt kinnitada, võib oodata samaväärset langust ka teiste õistaimede puhul. Nõnda liituks valgusreostus teiste inimtekkeliste tolmeldajaid ohustavate nähtustega nagu loodusmaastike häving, kliimamuutused ja liigne taimekaitsevahendite kasutus.

"Me ei tea veel päris täpselt, kui palju tehisvalgust on öiste tolmeldajate jaoks liiga palju, kuid taluvuslävi pole ilmselt väga kõrge," nentis Knop. Töörühm ei täheldanud taimi külastavate putukate arvu ja valguse intensiivsuse vahel selget seost. Mõju avaldumiseks piisas vaid teisaldatava tänavalambi põlemisest. Sõltuvalt liigist võib täiendav valgus tolmeldajaid nii ligi meelitada kui ka tarduma panna. Mõlemal juhul häirib see aga öist tolmeldajate loomulikku tegevust.

Knopi ja ta kaaslaste sõnul mõjub see pikemas perspektiivis kahjulikult kohalikule ökosüsteemile tervikuna. Viljumisedukuse vähenemise tõttu hakkab vähenema ka nõmmel kasvavate õistaimede hulk, mis tähendab omakorda nigelamat toidulauda kõigi, ka päeval tegutsevate tolmeldajate jaoks. Tegu on allapoole suunatud spiraaliga.

Ökoloog nentis, et öösel tegutsevatele tolmeldajatele on pööratud seni suhteliselt vähe tähelepanu. "Tehisvalgusega seotud riskide maandamiseks peame seetõttu esmalt paremini mõistma nende ökosüsteemis ning erinevat värvi valguse ja valgusallikate täpset toimet. Ent juba teistel põhjustel võiksime hoolikamalt läbi mõelda, kas meil on ikka vaja alati tehisvalgust kasutada," laiendas Knop.

Töörühm uuris tehisvalguse mõju mitme aasta lõikes sarnase taimestikuga Šveitsi 14 niidu näitel. Katsete käigus paigutati neist pooltele teisaldatavad valget valgust kiirgavad LED-lambid. Vahetult lambi all oli viie meetri raadiuses keskmiselt sedavõrd valge kui väga pimedal päeval.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature.