Saksa linnuteadlased uurisid kuue Euroopas laialdaselt kohatavat linnuliigi käitumist 11 linnast väljaspool asuval maalapil varajastel hommikutundidel ning öö saabudes. Erinevates piirkondades oli ka müra- ja valgusreostuse tase oluliselt erinev. Kui viies piirkonnas puudus üks või teine, siis kolmes piirkonnas häirisid linde mõlemad.

Arnaud Da Silva leidis kolleegidega, et laulmisharjumusi mõjutab kunstlik valgus, kuid mitte inimtekkeline müra. Tavapärasest 10-20 minutit varem hakkasid laulma viis liiki, üksikud musträstad otsustasid algust teha aga suisa 1,5 tundi varem. Laulmise lõpetamise osas nii märgatavaid kõrvalekaldeid ei märgatud. Linnud trillerdasid keskmiselt vaid kuni kümme minutit kauem.

Ornitoloogid leiavad, et nähtud nihked on tingitud sugulisest valikust. Mida varem isased emaseid meelitama hakkavad, seda suurem on tõenäosus, et just nende geenid edasi antakse.

Uurimus ilmus ajakirjas Behavioural Ecology.