Mesilaste arvukus on maailmas vähenemas, põhjused võivad olla korjealade vähenemine, pestitsiidide ja erinevate mürkkemikaalide kasutamine. Tallinna ülikooli ökoloogia keskuse teadur ja Keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Liisa Puusepp selgitab, milline oleks meie hommikusöögi valik, kui maailmast tolmeldajad kaoksid.

"Kui võtta tavaline hommikusöök, seal võib olla kaerahelbepuder, pannkoogid, võileib, ilmselt on seal pudru peal moosi või ka mett ja me joome kohvi või teed, sinna kõrvale. Meil on seal mingisugused mahlad juures, õunamahl või apelsinimahl ja see on ilus, värviline ja maitseküllane ja mõnusalt lõhnav. Kui me kujutleme maailma ette ilma putukateta, jääb hommikusöögi juurde kõigest sellest värviküllusest alles vaid kaerahelbepuder veega," kirjeldas Puusepp.

Kõikide muude nimetatud toitude olulised koostisosad sõltuvad taimede tolmeldamisest. "Paljude taimede kasvamine sõltub tolmeldamisest, kohvi me ei saa muidu, teed me ei saa muidu. Kõik marjad, mis meie toidulaual on, tulevad tänu putukatele, kes tolmeldavad taimi," ütles Puusepp. 

Puusepp tõi välja, et nimetatud hommikusöögilauast jääks järele vaid kaerahelbepuder veega, sest kaer on teravili ja tuultolmleja taim. Kaer saaks teoreetiliselt kasvada ilma tolmeldajateta, kuid siinkohal tuleb juurde teine nüanss lisaks tolmeldamisele, nimelt hakkab mulla kvaliteet tõenäoliselt langema. 

"Putukad tegutsevad mullas ja hoiavad seal toitainete tingimusi balansis ja kui on toitainete tasakaal balansist välja läinud, ei ole ka nendel tuultolmlejatel taimedel kuskilt neid toitaineid saada, et viljakalt vohada," märkis Puusepp. "Ehedalt näitab putukate olulisust mõte toidule – see kaob me laualt, selle kvaliteet langeb," lausus Puusepp. Samuti kasvab puuvill, millest saab kangast toota ja sellest omakorda riideid õmmelda, tänu putukate tolmeldamisele, lisas Puusepp.   

"Kui me võtame fookusesse mesilased, siis me räägime tavaliselt ainult meest, sealjuures ka õietolmust ja sinna tulevad juurde kõik muud ebameeldivad asjad – nõelata saamised ja pahurad putukad," ent siinkohal tõi Puusepp välja ka kultuurilise ja kogukondliku aspekti, mis on samuti nende putukatega kaasnenud.

"Läbi mesitarude me saame õppida ise ja õpetada lapsi looduskeskkonnast paremini aru saama. Kultuuriline aspekt siinjuures on kasvõi looming lauludena, näiteks "Ta lendab mesipuu poole"". Puusepp sõnas, et selline seos tundub olevat küll kummaline nüanss, aga siiski pakuvad putukad tema sõnul loomingusse mõningase aspekti juurde ja ilma nendeta oleks meie looming oluliselt vaesem. 

Puusepa sõnul kogukonna loomise aspektist seoses mesilastega tavaliselt ei räägita: "Tänu mesilastele on meil mesinike kogukonnad, kes on loonud sõprussuhteid, mõnusa koosluse, kuidas koos toimetada," ütles Puusepp. 

Mesilased pole kindlasti ainsad tolmeldajad. Tolmeldajad on erinevad elusolendid, nii putukad, linnud kui ka loomad, kelle abil õietolm ühelt õielt teisele kantakse. Putukatel, kes õielt õiele lendavad, on tolmeldamisel kõige olulisem roll.

Mai on keskkonnakuu. Keskkonnakuu avafilm, teisipäeval kell 21.30 ETV2s tele-esilinastuv "Meemaa" viib vaataja Põhja-Makedoonia mägedesse, kus mesinik Hatidze looduse tasakaalu ja traditsioone järgides kalju vahel elevate mesilaste eest hoolitseb. Seda hetkeni, mil paika saabuvad inimesed selle tasakaalu paigast raputavad.

Sundance'i festivali žüriipreemia võitnud ning kahele Oscarile ja mitmetele auhindadele nomineeritud "Meemaad" peetakse möödunud aasta üheks mõjusaimaks filmiks, mis heidab valusa pilgu hääbuvale maailmale ja tõstatab rohkem kui vaid loodusega seotud küsimusi.