Vere-imiusstõbe ehk skistosomiaasi kannavad edasi parasiitussid, kes arenevad ja paljunevad mageveetigudes. Inimene võib skistosomiaasi nakatuda kokkupuutel parasiidiga saastunud veega ja haigus võib inimesele põhjustada eluaegseid maksakahjustusi. Skistosomiaas on malaaria järel maailmas ränkadest parasiitnakkustest teisel kohal, sest igal aastal nakatub sellesse sadu miljoneid inimesi.

Berkley California Ülikooli (UCB) teadlased leidsid äsjases ülevaate-uuringus, et põllumajanduskemikaalid aitavad skistosomiaasi-ussi levikule mitmel moel kaasa. Kemikaalide mõjul jäävad need vee kaudu levivad parasiidid paremini ellu. Samuti vähendab keemiasaaste mageveetigusid söövate veekiskjate arvukust. Ühtlasi muutub keemia mõjul veealune vetikakooslus, mis tähendab mageveetigudele rikkalikumat toidulauda.

Teadlased vaatasid uuringu jaoks läbi ligi 1000 varasemat uurimust. Nad leidsid 144 katsekirjeldust, mis puudutasid mingil moel põllimajanduskeemia ja skistosomiaasi vahelist seost. Teadlased suunasid leitud info matemaatilisse mudelisse, mis matkis parasiidi edasikandumist. Mudelis simuleeriti tavalisemaid taimemürke pärast seda, kui nad on juba põllule kantud. Lõpuks pakkus mudel välja hinnangu, milliseks kujuneb põllumaa lähedal elavate inimeste tervis.

Selgus, et isegi väikesed kogused tavalisemaid taimemürke nagu atrasiin, glüfosaat ja kloorpürifos suurendavad skistosomiaasi nakatumiste arvu ja muudavad haiguse leviku piiramise raskemaks.

Leitud seose tähtsust ei maksa alahinnata. Nimelt näitas Lääne-Aafrikas Senegali jõgikonnas tehtud uuring, et taimemürgireostus põhjustas kaudselt sama palju surmasid kui kokkupuude pliiga, naatriumirikas toit või vähene kehaline aktiivsus.

Varem oli teada, et skistosomiaasi levikule annavad hoogu tammiehitus ja rohke maapinna niisutamine - mõlemad neist häirivad magevee ökosüsteeme. Nüüd vapustas teadlasi tõdemus, et haiguse leviku kiirendab ka põllumajanduskeemiast tekkiv reostus.

Keskkonnareostuse ja haiguste vahelises seoses pole paraku midagi uut. Õhku sattunud dioksiinid muudavad meid gripile vastuvõtlikumaks, õhusaaste üldiselt kergitab uue koroonaviiruse surmade arvu ning arseen mõjutab meie alumisi hingamisteid ja sisemist närvisüsteemi, loetleb uuringu juhtivautor UCB keskkonnatervise teaduse osakonna juhataja Justin Remais näiteid.

Uuringu juhtivautori UCB doktorandi Christopher Hooveri sõnul leiab 90 protsenti skistosomiaasi-surmadest aset Sahara-aluses Aafrikas, kus taimemürkide kasutus kogub üha hoogu. Doktorandi sõnul on järgmine samm otsida viise, kuidas säilitada taimemürkide kasulik mõju, ent samas piirata nende kasutust skistosomiaasi levikualadel.

Uuring ilmus ajakirjas Lancet Planetary Health.