Röövlinnud aitavad jälgida keskkonna saastatust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Üle-euroopaliselt on saasteainete tuvastamiseks kõige sobilikumad aga hiireviu (Buteo buteo) ja kodukakk (Strix aluco).
Üle-euroopaliselt on saasteainete tuvastamiseks kõige sobilikumad aga hiireviu (Buteo buteo) ja kodukakk (Strix aluco).

Üle-euroopaliselt sobivad erinevate saasteainete tuvastamiseks kõige paremini hiireviu ja kodukakk, selgub värskest uuringust.

Inimene on õppinud kasutama erinevaid kemikaale, mistõttu satub keskkonda aineid, mis teatud koguses on ohuks nii inimesele kui ka loomadele. Need ained võivad jõuda toiduahela tipus olevate loomadeni, sealhulgas inimese ning röövlindudeni, kuhjuvad seal, säilivad lühemat või pikemat aega kudedes ning halvemal juhul kahjustavad tervist või põhjustavad surma, kirjutab Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi ajaveebis Linnuvaatleja.

Kuigi röövlinnud on laia levikuga ning nende kasutamine ulatusliku piirkonna, näiteks kogu Euroopa, keskkonnamürkide jälgimisel mõistlik, ei sobi selleks siiski iga röövlind. Teadlased, teiste seas Madis Leivits Eesti Maaülikoolist, koostasid ülevaate, milles analüüsisid muuhulgas röövlindude levikut, rändlust, arvukust ja võimalikku kokkupuudet erinevate saasteallikatega, leidmaks kõige sobilikumad liigid, kelle koeproovide abil oleks võimalik hinnata keskkonna saastatust Euroopas.

Ülevaates keskenduti maismaa aineringetes leiduvatele ainetele: raskmetallidele, veterinaar- ja tavameditsiinis kasutatavatele ravimite jääkidele, pestitsiididele ja rotimürkidele. Pliid leidus enne töönduslikku kaevandamist ökosüsteemides vähe, kuid tänaseks on pliireostus koos teadmistega aine toksilisusest oluliselt kasvanud.

Praegu on plii kasutusel jahimoonas ja õngeraskustes ning nii jõuab see jahil hukkunud loomi süües röövlindu ning sarnaselt elavhõbedale on see linnule mürgine. Rotimürke kasutatakse laialdaselt põllumajanduses ja majapidamistes näriliste tõrjumiseks ning neis olevad ained mürgitavad lisaks närilisele ka neist toituva röövlinnu. Läbi toiduahela jõuavad röövlindu ka pestitsiidid ja tekitavad tal sigimisprobleeme.

Ravimijäägid jõuavad keskkonda prügilatest, ravitud kariloomadest ning juhul, kui kanalisatsioonisetteid kasutatakse põllu väetamiseks ehk puhastusseadmed ei suuda jääke eraldada. Kuigi nende ringluse ja toime kohta on teadmised napid, on teada, et süües hukkunud kariloomi, keda on ravitud diklofenakiga, on sellest saadud mürgistuse tõttu halvas seisus mitmed kaeluskotkaste (Gyps sp.) asurkonnad (loe lisa siit, siit ja siit).

Ülevaatest selgus, et erinevate saasteainete tuvastamiseks kas autoga kokkupõrkel hukkunud või nälginud linnust, on näiteks kaljukotkas (Aquila chrysaetos) sobilik plii tuvastamiseks. Kanakull (Accipiter gentilis) sobib elavhõbeda ning raisa-, raipe- ja kaeluskotkad piirkondlike ravimijääkide tuvastamiseks. Üle-euroopaliselt on saasteainete tuvastamiseks kõige sobilikumad aga hiireviu (Buteo buteo) ja kodukakk (Strix aluco). Viimased on levinud kogu Euroopas ning on suhteliselt paiksed – nende kudedesse ladestub teave kohalikest oludest – ja piisavalt arvukad, mistõttu puutuvad kõige tõenäolisemalt kokku kõigi eelmainitud ainetega.

Järeldused tuginevad toksiliste ainete ja liikide ökoloogiale ning erinevate piirkondade röövlindude uuringutele. Üle-euroopalist andmestikku järelduste kontrollimiseks hetkel veel pole. Siiski on see esimene samm uuringute ühtlustamiseks, et jälgida Euroopa saastatust röövlindude abil, kasutades samu liike.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: