Rahvusvaheline teadusrühm uuris hulgisurve mõju magevee elustikule eri kliimavööndites Portugalist Põhja-Rootsini. Ühekorraga käsitleti uuringus kliima ja maakasutuse muutustest tingitud mõjusid taimedele ja loomadele nii jõgedes kui ka järvedes.

Ulatuslik andmestik hõlmas 33 eksperimenti ning 14 jõe-/järve- ja valgalauuringut, mis andsid kombineerituna analüüsimiseks 174 surve-vastus paari. Statistiline analüüs ja modelleerimine näitasid, et enamasti mõjutab vee-elustikku mitu survetegurit koos. Tegurite koosmõju võib aga olla üksiktegurite mõju summast nii tugevam ehk sünergiline kui ka nõrgem ehk antagonistlik.

Maaülikooli limnoloogiakeskuse teadlased Tiina ja Peeter Nõges ning Fabien Cremona osalesid uuringus Eesti järvede ja Võrtsjärve valgala andmetega. Tiina Nõgese sõnul kasutati uuirngus pikaajalisi andmebaase. Eestil olid uuringusse pakkuda andmed 1960. aastatest tänapäevani. "Eesti on just sellepärast ka hea ala uurida, et siin on väikesel territooriumil palju erinevat tüüpi järvesid," selgitas ta Eesti panust. Eesti jõgedest uuriti peamiselt Narva jõge.

Võsase kaldaga jõgi on terve jõgi

Uuringus selgus, et järvedele ja jõgedele mõjuvad survetegurid erinevalt. "Kui järvede seisundile oli selgelt kahjulik toitainete, nagu fosfori ja lämmastiku, sisalduse tõus ehk eutrofeerumine, siis jõgede seisund sõltus erinevate survetegurite kombinatsioonist," võrdles Tiina Nõges.

Sellest olenemata tuleb ka järvedes arvestada Nõgese sõnul koosmõjudega, sest kliima soojenemine mõjub seal eutrofeerumisega samasuunaliselt, järvevee pruunistumine aga vastassuunaliselt.

"Kui meil on järved käest ära ning on vaja neis toitaineid vähendada, näiteks vähendada fosfori sissevoolu järvedes, siis soojema kliimaga peame seda veel rohkem vähendama kui muidu," selgitas Nõges eutrofeerumise ja kliimasoojenemise koosmõju.

Jõgede puhul tuleb lisaks toiteainetega rikastumisele arvestada ka muu reostuse, kliima soojenemise, vooluhulga muutuse ja setetega.

Nõgese sõnul on Lääne-Euroopas hulganisti jõgesid sirgeks tõmmatud ja kanaliseeritud. See tähendab, et jõe kallastel puuduvad jõe elurikkust parandavad kaldavööndi puhvervõsad. "Puhverribad on väga olulised, kuna nad ei lase temperatuuri nii kõrgeks tõusta," seletas ta. "Ühest küljest need peavad kinni toitained, mis põldudelt muidu jõkke voolaksid, aga lisaks need ka varjutavad."

Kodupõllu koristamine hoiaks Läänemerd

Järvi aitaks Nõgese sõnul enim see, kui põllupidajad korjaksid ise kokku oma põllukraavi jõudnud väetise. "Kui väetist üle jääb, tuleks võimalikult allika juures seda ka üritada välja puhastada," soovitab ta. "Mitte nii, et laseme väetised läbi jõgede ja järvede lõpuks merre ja siis hakkame alles vaatama, kuidas need Läänemerest kätte saada. Arvestades Läänemere kehva seisundit, on teadlase sõnul väetise kogumine põllupiirilt kordades tõhusam, kui selle koristamine mereveest.

"Jõgede seisundi parandamiseks tuleks aga rakendada meetmeid, mis leevendavad samaaegselt mitut stressitekitajat, nagu soojenemine või voolu vähenemine," kirjeldas Nõges toimetulekuvõimalusi. Taaskord oleks abi võsastest jõekallastest.

Artikkel Euroopa raamprogrammi projekti MARS tulemustest ilmus ajakirjas Nature Ecology & Evolution.