Materjaliteadlane: tulevikus on päikesepaneelid juba ehitusmaterjalide sees ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Ehkki päikesepaneelid on iseenesest keskkonda säästvad, ei saa sama öelda nende tootmise kohta. Kui praegu valmistatakse paneele ränist, siis Tallinna Tehnikaülikooli teadlased arendavad uusi materjale, kus päikest neelav element oleks juba eos ehitusmaterjali osa, rääkis "Naised teaduses" auhinna pälvinud materjaliteadlane Maarja Grossberg.

Päikesepaneelide valmistamine on praegu üsna kulukas. "See on kahtlemata päikesepaneelide arenduses üks võtmeküsimusi," ütles Maarja Grossberg saates "Terevisioon". "Et nad oleksid taskukohased, et tootmine ise oleks keskkonnasõbralik, ja et nad oleksid ka sealjuures efektiivsed."

Paneele toodetakse eeskätt ränist, mis materjaliteadlase sõnul on iseenesest keskkonnasäästlik element. Paraku kulub räni enese tootmiseks palju ressursse. Nii uurivadki Grossberg ja tema töörühm loodust säästvamaid alternatiive.

"Eesmärk on töötada välja materjale, mis võimaldaks väga erinevaid rakendusvõimalusi," ütles teadlane. "Need võimaldaks teha paneele, mida saab väga lihtsalt ehitistesse näiteks integreerida. Need oleksid poolläbipaistvad, kerged, painduvad." Nii võiksid päikesepatarei omadused olla näiteks akendel ja katuse- või fassaadimaterjalil.

Kuigi taskukalkulaatori näitel on olemas ka mikrokiibisuurused päikesepatareid, ei arenda teadlased oma töös siiski nii väikesi paneele. "See päris võimalik ei ole, et pisikese mikrokiibiga saaks tervet maja ära toita. See juba loodusseadustega ei lähe kooskõlla omavahel," naeris Grossberg. Suuruse asemel on uute materjalide juures oluline, et need painduksid. Paindlikke päikesepaneele saaks kasutada kumerate fassaadide ja pindade ehituses.

Grossmani sõnul on Eesti teadlased paneelide arendustöös eesrinnas. "See tehnoloogia, mida meie konkreetselt arendame oma uurimisgrupis, on täiesti ainulaadne maailmas," ütles ta. Samas jääb teadlase sõnul vajaka arendatava tõhususest. "Tööd jagub kõvasti," tõdes ta.

Maarja Grossberg pälvis tänavu L'Oreali ning Teaduste Akadeemia ja Unescco rahvusliku komisjoni välja antava auhinna "Naised teaduses". Auhinda antakse välja alates 1998. aastast ning selle eesmärk on toetada naisteadlaste ametialast arengut.  Tänavu pälvis auhinna teinegi Eesti teadlane Eesti maaülikooli nooremteadur Lisandra Marina Da Rocha.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: