"Eesti on taastuvenergiaga transpordisektoris üldse kehvas seisus. Tahaks selles osas meid natuke nähtavamaks teha ja tippude sekka tuua," tutvustas Solaride'i tegevjuht Kristel Leif "Ringvaate" saates ettevõtmise eesmärke. Teiseks annab rallil osalemine siinsetele inseneridele hea kogemuse ja suhtlusvõrgustiku edaspidiseks.

Praeguseks on suurem osa päikeseautost valmis, ent puudu on veel mootor. Viimase ehituseks kogub meeskond Hooandjas 15 000 euro suurust toetust.

"Sõiduk valmib ideaalis kusagil märtsikuus ehk täpselt enne järgmise aasta suve, kui saab hakata testima päikese käes," selgitas Solaride'i inseneeriatudeng Karl August Tatunts. Ta lisab, et ehkki Eestis on päikesevalguse intensiivsus Austraalia omast väiksem, jagub seda testimiseks piisavalt.

Tuleva aasta oktoobris plaanivad Solaride'i tudengid osaleda Austraalias toimuval päikeseautode rallil. Seal tuleb sõidukitel läbida 3000 kilomeetri pikkune distants Põhja-Austraaliast Lõuna-Austraaliasse.

Võistlus ühendab endas spordi, meelelahutuse ja eeskätt inseneeria. Võistlusautode ehitamiseks on inseneride käsutuses 63 lehekülje paksune reeglistik. Tatuntsi sõnul annab reegliraamat küll parameetrid ette, ent iga insener üritab reeglite kõrvalt leida oma trikid, kuidas parim auto ehitada.

Tatunts lisab, et meeskonna peamine eesmärk on võistlus lõpetada. "See on siiski kõrb ja kõige suurem katsumus ongi autodel vastu pidada need 3000 kilomeetrit. Päris suur osa nendest ei lõpeta üldse võistlust," ütleb ta. Leifi sõnul plaanib Solaride oma autoga lõpuni vastu pidada ja 2023. aastal võistluse võitagi. "Esimene aasta võidu peale ei lähe, teine aasta tahaks selle asja ikka kinni panna jah," muigab ta.

Rallil hakkavad autot juhtima meeskonnaliikmed ise. Autosse mahub sõitma neli inimest ning Kristel Leifi sõnul ehitabki Solaride tavalist pereautot.

"Taastuvenergia mõttes me võime ju autot ehitada, aga ma arvan, et siin nii mõnigi lahendus võib laiemalt käiku minna, mitte siin ainult autotööstuses, vaid energeetikas laiemalt," ütleb ta.