Euroopa meretuulepargid tasuvad end peagi riigitoetusteta ära ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Vähemalt Euroopas jõuab meretuuleenergia õige pea tootmiskuludelt fossiilenergiale järele
Vähemalt Euroopas jõuab meretuuleenergia õige pea tootmiskuludelt fossiilenergiale järele Autor/allikas: European Wind Energy Association/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Analüüs näitab, et avamere tuuleparkide ülalpidamiskulud ja -toetused langevad järsult, mistõttu on võrku jõudva elektri hind võrreldav paremate fossiilkütustel töötavate jaamade omaga.

Kui taastuvenergia tootmiskulud jõuavad fossiilenergia kuludega samale tasemele või muutuvad viimastest madalamaks, muutub kogu senine rahastusskeem. Sellisel juhul on taastuvenergiaallikad ühtaegu odavamad ja keskkonnale paremad kui traditsioonilised fossiilkütused. Kommunaalettevõtted ei arutleks siis enam, kas taastuvenergia tasub end üldse ära, vaid nad hakkavad otsima viise, kuidas taastuvenergiat tõhusamalt toota, vahendab Ars Technica.

Päikesepaneelid ja maismaa-tuulepargid on viimastel aastatel oma tasuvuspiiri juba ületanud. Meretuuleparke on aga keerukam pidada, mistap on nende areng olnud aeglasem ja need vajanud rohkem valitsuste toetusi. Ehkki mullu kasvas ülemaailmne meretuuleenergia tootmine 28 gigavati võrra, on energialiigi tegeliku konkurentsivõime hindamine raske.

Nüüd tegi Imperial College Londoni teadlasrühm eesotsas Malte Janseniga uuringu, kus teadlased võrdlesid 41 Euroopas viimase 15 aasta jooksul rajatud meretuuleparki. Nad leidsid, et vähemalt Euroopas jõuab meretuuleenergia õige pea tootmiskuludelt fossiilenergiale järele.

Toetused ja riigihanked

Teadlastel polnud lihtne meretuuleparkide tasuvust arvutada, sest igas Euroopa riigis rahastatakse tuuleparke erinevalt. Uuritud tuulepargid rajati riigihangete korras. Kõik hankevõitjad müüsid oma energiat garanteeritud hinna eest, ent garantiihind kehtestati riigiti erineva pikkusega ajaks. Paraku pole tuulepargi kulude ja tulude üksikasjalikum ülevaade sageli avalik.

Kõike eelnevat arvesse võttes vaatasid uurijad läbi kõigi 41 tuulepargi hankepakkumised ja lisasid igale pakkumisele sihtriigi riigihanke reeglid. Nad eeldasid, et üks tuulepark peab vastu keskmiselt 25 aastat ning arvutasid välja iga tuulepargi igakuise tulu veerandsajandi jooksul.

Ehkki arvutuskäigus pidid teadlased prognoosima tulevasi elektrihindu, on sedalaadi ennustused mistahes elektrijaama tasuvusarvutustes tavapärased. Nii arvutasid nad välja iga tuulepargi elektri keskmise hinna ja eeldatava toetuste kogusumma. Toetusi arvutatakse kahel moel: ühel juhul rahastavad elektrivõrgu rajamist kommunaalfirmad, teisel juhul valitsused.

Mis on meretuuleenergia hind?

Ilmnes, et hankepakkumistes jäi ühe toodetud megavatt-tunni hind 0–150 euro vahele. Sama number tähistas ka iga pakkumise väikseimat garantiihinda. Pakkumised, kus megavatt-tunni hinnaks pakuti null eurot, tulid Saksamaalt ja Hollandist ning olid üsna värsked. Neid pakkumisi tegid kommunaalfirmad, kes olid kindlad, et suudavad kasumit teenida ka ilma täiendavate toetusteta.

Uurijate hinnangul jäi uuritud tuuleparkide megavatt-tunni hind tegelikult vahemikku 50–150 eurot. Teadlased märkasid aga langustrendi: igal aastal langes megavatt-tunni hind umbes kuus protsenti, alates 2015. aastast isegi 12 protsenti.

Tulevast aastast avatavates tuuleparkides hakkab üks megavatt-tund maksma juba 50–70 eurot. Alampiir 50 eurot on uurijate sõnul aga juba samas hinnaklassis kõige odavamat fossiikütusepõhist energiat tootvate jaamadega.

Üha odavnev meretuuleenergia tootmine tähendab ka üha vähenevaid toetusi. Oletatavasti makstakse 2025. aastaks kõnealuseid toetusi keskmiselt null euro ringis. Kui elektri hind lähiaastatel üldse tõusma peaks, rajatakse praegu hangetesse pakutud tuulepargid lõpuks ikkagi toetusteta. Uurijad näevad selles meretuuleparkide edulugu.

Nad loodavad, et uuringus ilmnenud hinnalangus tõestas ka valitsustele, et meretuuleparkidest saab lähitulevikus odav ja loodussäästlik tehnoloogia. Kui algselt tuli neil toetusi eraldada tuuleparkide kui selliste rajamiseks, siis edaspidi tasuks toetada lapsekingades tehnoloogiaid, näiteks ujuvaid avameretuuleparke, mille abil saaks tuuleenergiat toota kaldast kaugemal ja kiiremini.

Analüüs ilmus ajakirjas Nature Energy.

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: