Tuli ja metsatulekahjud on olnud väga pikka aega metsaökosüsteeme mõjutav tegur. Inimühiskonna seisukohalt on tuli looduslikest häiringutest üks ohtlikumaid. Euroopa eri osades on tule mõju peamiselt reguleerinud kliima. Samas on tulega väga erinevalt ümber käivad inimesed tugevasti muutnud taimkatet.

Põlengud saavad alguse nii tahtlikest kui tahtmatutest süütamistest. Tänapäeval on õpitud tulekahjusid vältima, mis loob loodusliku olukorraga võrreldes suured erinevused. Looduslikus olukorras on paljud organismid tulekahjudega kohanenud – see lisab varieerumist ja mitmekesisust nii loomastikus kui ka taimestikus.

Mõnedes Euroopa piirkondades muutuvad põlengud sagedasemaks ja intensiivsemaks. Muutuse põhjuseks loetakse sotsiaalmajanduslikke tegureid. Näiteks on Euroopas kohati lõppenud põllumajanduslik maakasutus ning langenud metsamajandusliku tegevuse intensiivsus. Otseselt inimühiskonda iseloomustavatest näitajatest võib esile tuua rahavastiku vananemise. Eelöeldule lisanduvad kliimat puudutavad mõjurid, eeskätt temperatuuri tõus ja kuumalained, samuti kestvad põuaperioodid.

Kuigi tuli on Euroopa lõunapoolsemaid regioone ajalooliselt rohkem mõjutanud ja seal on kahjutuld ka rohkem uuritud, pööratakse sellele üha enam tähelepanu ka teistes regioonides. Viimase aja trendid näitavad tulekahjude arvu ja ulatuse suurenemist nii Põhja- kui ka Ida-Euroopas.

Üldjuhul pärast ulatuslikke ja dramaatiliste tagajärgedega metsapõlenguid inimeste üldine suhtumine põlengutesse muutub. Samuti survestab ühiskond põuaperioodide ja suurpõlengute tõttu teadlasi uurima ka tulekahjudega võitlemist ja nende ennetamist

Põlengud vajavad ühtsemat lähenemist

COST (European Cooperation in Science & Technology) koostöövõrgustikus valmis eri riikide teadlaste ühistööna ülevaade metsaökosüsteemide seisukorrast metsatulekahjude suhtes. Eestist panustasid selle ülevaate koostamisse Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi metsaökoloogid vanemteadur/kaasprofessor Kalev Jõgiste ja vanemteadur Marek Metslaid.

Üks küsimus, millele rahvusvaheline teadlaskond lahendusi otsis, puudutas metsatulekahjusid ja maastikupõlenguid käsitleva informatsiooni ebaühtlust. Näiteks kasutavad eri riigid tulekahjude põhjuste puhul erinevaid lähenemisi. Samuti lähtuvad nad tulekahjude klassifitseerimisel erinevatest seisukohtadest ning suuresti erinevad ka nende tulekahjudega võitlemise meetodid. Ühtlustatud lähenemist vajab näiteks põlengute pindalala ja põlengutüüpide käsitlemine.

Keerulisemad uurimisküsimused puudutasid muu hulgas kustutusvett. Näiteks kustutatakse mereäärsetes riikides põlenguid mereveega, mis võib aga põhjustada muutusi mulla keemilises koostises.  

Samuti tõi uurimisrühm välja, et metsa- ja maastikupõlengud on muutunud sagedasemaks. See ohustab nii inimeste majanduslikku heaolu, aga ka otseselt nende elu ja tervist. Muutuv kliima teeb põlengud metsaökosüsteemides sagedasemaks ja intensiivsemaks. See mõjutab omakorda nii taimkatet, mulda kui ka atmosfääri.

Eesti eripärad

Eestis põhjustab tulekahjusid peamiselt inimene. Suurim tuleoht on riigi loodeosas, kus kuivades kasvukohatüüpides kasvavad suurel pindalal puhtmännikud. Mere läheduse tõttu on seal ka rohkem tuult kui sisemaal. Tuul kuivatab metsaökosüsteemi, liikuv õhumass kannab niiskust minema, taimede aurumine suureneb ja taimestik muutub kuivemaks.

Kliimamuutustega kaasneva temperatuuritõusu, sademete vähenemise ja tugevamate tuultega tuleb hakata arvestama ka boreaalse, hemiboreaalse ja parasvöötme vööndi metsades. Seega võime suure tõenäosusega tulevikus näha hemiboreaalse Eesti metsadeski senisest sagedamini ulatuslikke metsapõlenguid.

Kliimamuutustega sagenevad Eestis eriti kevadel ja suvel pikemad põuaperioodid ja kõrgemad temperatuurid. Need soodustavad paraku metsapõlengute võimalikku puhkemist ja levimist. Viimastel aastatel on olnud erakordselt kuivad ja soojad kevaded ning käesolev suvi on olnud läbi aegade üks soojemaid ja põuasemaid. Prognoosid näitavad, et selline trend võib jätkuda.  

Äärmuslikes ilmastikuoludes peame üha enam olema valmis vastu astuma maastiku- ja metsapõlengutele. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb hoolitseda selle eest, et metsad oleksid elujõulised ja terved ning vähem vastuvõtlikud erinevatele häiringutele, sealhulgas tulele, tormidele, seenhaigustele ja putukkahjuritele.

Metsaomanikel tuleb pöörata tähelepanu sellele, et eriti just metsa kuivades kasvukohtades oleks vähem kergestisüttivat materjali, näiteks kuivanud ja surnud puid, kuivanud alusmetsa või võsa. Metsade hooldamine ja uuendamine on oluline ennetav meede metsapõlengute vältimiseks.

Tähelepanu tasub pöörata ka sellele, et metsas kasvaks lehtpuid, sest viimased on üldjuhul metsapõlengutele vähem vastuvõtlikud. Samuti tasub tähelepanu pöörata veevõtukohtade ja metsasihtide puhastamisele, mis võimaldab tõhusamalt tuld kustutada ja aitab takistada selle edasikandumist.

Tulekahju ennetamisel on oluline roll igal looduses liikujal. Tuleohtlikul ajal metsas liikudes tuleb käituda vastutustundlikult ja järgida kõiki tuleohutusnõudeid ning piiranguid. Looduses lõket tehes või grillides tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest isegi väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.

Unarusse jäetud lõkkest võib väga kergesti alguse saada tulekahju, mis on oht nii loodusele kui ka inimestele ja nende kodudele. Näiteks sai 2008. aasta mai ulatuslik metsapõleng Nõval tõenäoliselt alguse hooletusest lõkke tegemisel.

Tuul võib lõkke väga kiiresti laiali puhuda. Tuli levib kuiva maapinna tõttu väga kiiresti ja nii võib puhkeda ulatuslik tulekahju, mille kontrolli alla saamine on väga raske. Samuti tuleb tuleohtlikul ajal olla ettevaatlik sõidukitega metsateedel ja -sihtidel liikudes. Sõiduki summutist välja lennanud sädemetest on alguse saanud nii mõnigi tulekahju, rääkimata ohust, mida põhjustab sõidukiaknast hooletult välja visatud kustutamata suitsukoni.

Uuringu tulemused on avaldatud ajakirjas Air, Soil and Water Research.