Doktoritöö: tulevik on okaspuude päralt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis.
Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis. Autor/allikas: Bernie Emmons/Flickr (CC BY-NC-ND 2.0)

Okaspuudel ehk paljasseemnetaimedel on õhu süsihappegaasi sisalduse tõustes kasvueelis. Selle eelise annavad neile nende põhikoe ja lehekuju eripärad, selgub Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritööst.

Mesofüll on taimede põhikude, mis asub lehes või noortes vartes. Mesofülli juhtivus näitab, kui kiiresti jõuab süsihappegaas läbi lehe õhulõhedealusest ruumist taimerakkudes asuvate kloroplastideni. Nii määrab see ära, kui tõhus on mingi taime fotosüntees. Täpsemalt piirab mesofülli juhtivus fotosünteesi kiirust ning seega taimede kasvu. Seega tuleb mesofülli juhtivusega taimekasvatuses arvestada, et vältida eksimusi süsinikuringe ennustamisel.

Eesti Maaülikooli doktorant Linda-Liisa Veromann-Jürgenson uuris mesofülli juhtivuse rolli paljasseemnetaimede fotosünteesi kiiruse piiramisel ja lehe anatoomilisi tegureid, mis seda mõjutavad. Tööst selgus, et võrreldes õistaimedega on paljasseemnetaimede mesofülli juhtivus madalam. Sestap on paljasseemnetaimede fotosüntees oluliselt piiratum.

"Enim sõltub juhtivus rakuvaheruume ääristavate kloroplastide hulgast, aga ka mesofülli rakuseinte paksusest," kirjeldas Veromann-Jürgenson. Ta lisas, et õhemate rakuseinte ja tihedalt asetsevate kloroplastidega liikidel on suurem mesofülli juhtivus ning seetõttu ka kiirem fotosüntees.

Ühtlasi sõltub mesofülli juhtivuse osakaal fotosünteesi piiramisel värske doktori sõnul ka lehe kujust. Mõni fotosünteesi määrav tegur sarnanes paljasseemnetaimedel pigem vanapärasemate taimerühmadega nagu osjad, mõni seevastu paksuleheliste kuivadele tingimustele kohastunud õistaimedega.

"Fotosünteesi piirangute ja lehe anatoomia osas moodustavad paljasseemnetaimed siiski unikaalse rühma, mistõttu ei saa õistaimedel leitud tulemusi vabalt nendele üle kanda," põhjendas Veromann-Jürgenson. Ta lisas, et muu hulgas võivad paljasseemnetaimede väike mesofülli juhtivus ja seda määravad anatoomilised tegurid neile suurenevas süsihappegaasi hulgas õistaimede ees eelise anda.

Doktoritöös leitud andmeid paljaseemnetaimede kohta saab kasutada süsinikuringe ja taimestiku muutuste ennustamisel muutuvates kliimatingimustes ning inimtekkelise süsihappegaasi kontsentratsiooni tõusus.

Linda-Liisa Veromann-Jürgenson kaitses 17. juunil Eesti Maaülikoolis filosoofiadoktori väitekirja teemal "Paljasseemnetaimede mesofülli juhtivus. Mesophyll conductance in gymnosperms". Doktoritöö juhendajad on dotsent Tiina Tosens ja prof. Ülo Niinemets, oponent prof. dr. Jaume Flexas (Universitat de les Illes Balears, Palma de Mallorca, Hispaania).

Toimetaja: Airika Harrik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: