Niinemets lausus, et kliimamuutuste tõttu keskmine temperatuur niivõrd palju ei tõuse, aga taimede kasvuperiood on pikem. "Kevaded hakkavad varem ja sügised hiljem ja eelkõige peaks soojemaks minema just talveperioodil. Suvel võib-olla niipalju soojemaks ei lähe," lausus Niinemets.

Pikemat kasvuperioodi pidas Niinemets põllumajanduse seisukohast positiivseks, sest sellisel juhul saab pärast talivilja koristamist külvata maha järgmise kultuuri, mis veel valmida jõuab, seega saab kaks saaki aastas. "Meil siin sellist asja kunagi ei tule nagu Egiptuses, kus saab neli saaki aastas," täpsustas Niinemets.

Kliimamuutuste tõttu võib aga tekkida rohkem ekstreemsemaid olusid, näiteks tekivad pikemad põuaperioodid. "Riskid lähevad suuremaks. Põllumajandus üleüldse on väga riskialdis valdkond. Üks aasta on üks kliima, teine aasta teine kliima ilmatingimuste tõttu, see on problemaatiline põllumajanduse juures," märkis Niinemets.

Kui kliima soojeneb, siis võivad hakata levima sellised liigid, kes muidu on rohkem levinud meist lõuna pool, selgitas Niinemets. "Surve nagu kasvab, igasugused kahjurputukad, patogeensed seened ja bakterid järjest levivad," selgitas Niinemets.

Veel mõjutab inimeste liikumine erinevate taime seemnete ja taimeproduktide levikut. "Meil on väga palju taimehaigusi, mis on tulnud Kaug-Idast. Looduslikul teel nad oleks siia levinud aastasadade jooksul, võib-olla poleks üldse jõudnud siia, aga tänu inimeste liikumisele, kaupade, teenuste ja toiduainete liikumisele, on siia jõudnud väga kiiresti," ütles Niinemets.