Eesti Maaülikooli doktorant Anne Ingver uuris oma töös viljelussüsteemi ning eelvilja ja ilmastikutingimuste mõju suvinisu saagile ja kvaliteedile. Ingveri eesmärk oli töös selgitada kuue liblikõielise eelvilja mõju suvinisule.

Ta vaatles täpsemalt mitmeaastaste taimede nagu punane ja roosa ristik ning hulgilehine lupiin, kaheaastaste valgete mesikate ning üheaastaste aleksandria ja inkarnaatristikute mõju. Täpsemalt olid vaatluse all nii suvinisu saagikus kui ka kvaliteedinäitajad võrreldes teiste mahekülvikorras olevate teraviljadega.

"Keskmised 1000 tera massid olid mahetingimustes usutavalt suuremad kui tavatootmises, samas kui mahumasside vahel olulisi erinevusi ei olnud," kirjeldas Ingver tulemusi. Uuritud näitajatest mõjutas viljelusviis enim suvinisu proteiinisisaldust, mis jäi mahetingimustes madalamaks. Teised nisu omadused seevastu erinevate tootmisviiside puhul suuresti ei erinenud.  

Tööst selgus, et suvinisu terasaak tõusis kõigi liblikõieliste eelviljade, aga ka üheaastaste liikide järel. Seevastu kerkis proteiinisisaldus vaid mitmeaastaste eelviljade puhul. "Mõlemad stressitingimused, nii põud kui ka liigsed sademed, vähendasid oluliselt uuritava vilja saagikust," jätkas Ingver. Suurem saak saadi enamasti aastatel, kus sademete kogus ja efektiivsete õhutemperatuuride summa jäid keskmiste tasemete lähedale.

Anne Ingver kaitses oma doktoritöö Eesti Maaülikoolis 16. juunil. Filosoofiadoktori väitekirja "Viljelussüsteemi, eelvilja ja ilmastiku mõju suvinisu saagile ja kvaliteedile. Impact of farming system, pre-crop and weather conditions to yield and quality of spring wheat." juhendajad on EMÜ dotsent Evelin Loit ja Ilmar Tamm Eesti taimekasvatuse instituudist, oponent Kaija Hakala Soome loodusressursside instituudist.