Seesugune seos tuli välja uuringust, kus teadlased analüüsisid läbi suure hulga varem kogutud andmeid selle kohta, milliseid taimi ahvid, leemurid ja muud esikloomalised süüa armastavad.

Enam kui 230 varem avaldatud uuringuga oli hõlmatud 112 primaadiliiki, kelle toiduna mainitud taimed kuulusid kokku lausa 205 taimesugukonda.

Üllatuseks teadlastele enestelegi ilmnes aga tõsiasi, et ainult kaks, liblikõielised ja mooruselised tulid kõigi nende sugukondade seast nii selgelt esile.

Liblikõielised on muidugi ka üks liigirikkamaid õistaimesugukondi üldse, umbes 20 000 liigiga maailmas kolmandal kohal. Nende sekka kuuluvad näiteks oad, herned ja ristik, ja esikloomalised nosivad eelkõige nende lehti.

Mooruseliste sugukonda esindavad näiteks mooruspuu, viigipuu ja leivapuu, ja esikloomalistele pakuvad toiduna huvi eelkõige nende viljad. Mooruselisi on aga vähem liike, mõnevõrra üle tuhande.

Daniel Kissling Amsterdami Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad Kuningliku Seltsi toimetistes, et liblikõieliste ja mooruseliste lehed ja viljad, harvem ka muud osised moodustavad kokku umbes 13 protsenti esikloomaliste taimsest toidust. Need kaks sugukonda pakuvad toidupoolist enam kui 75 protsendile primaadiliikidest.

Selliseid taimesugukondi aga, mis kõlbavad süüa enam kui poolele primaadiliikidest, on samuti päris vähe, ainult kümme. Primaatide taimetoiduvalik on seega ka üsna kirju ja liigiti üpris eripalgeline.

Teaduse üldsuundumuste seisukohalt ilmestab Kisslingi ja kolleegide uuring aga tõika, et suurtest üleilmsetest andmekogudest saab tahtmise korral kätte uudseid seoseid ja taipamisi. Andmeid ühtlustades, korrastades ja kõrvutades tuleb ilmsiks hulk seni varjule jäänud kollektiivset teadmust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25