Täpsemalt sattusid Saksa teadlased 2019. aastal peale kahele Gagonis Loango rahvuspargis aset leidnud juhtumile. Mõlemas kähmluses osales šimpanseid gorilladest rohkem ja šimpansid olid mõlemal juhul kaklust õhutav osapool. Samuti sai mõlemal korral surma üks gorillabeebi, vahendab ScienceAlert.

Äsjases kaklusi kirjeldavas uuringus püüdsid autorid valgust heita nende ebaharilike tapluste võimalikele põhjustele. Kas oli asi territooriumi säilitamises, konkurentsis eluks vajalike ressursside nimel või milleski muus? Uuringu autori ja Max Plancki instituudi primatoloogi Tobias Deschneri sõnul leidub nüüd esimest korda tõendeid, et šimpansite lähedus võib gorilladele hävitavalt mõjuda.

Esimene kahest kaklusest leidis aset 2019. aasta veebruaris ja kestis 52 minutit. Konfliktis osales 18 šimpansit ja viis gorillat – viimastest üks juhtisane, kolm täiskasvanud emast ja üks lapseeas gorilla. Šimpansite ja gorillade teed ristusid, kui esimesed saabusid tagasi ringkäigult naaberaladele.

Teine kähmlus leidis aset 2019. aasta detsembris ja vältas 79 minutit. Omavahel läksid karvupidi kokku 27 šimpansit, kellest mõned osalesid ka esimeses kakluses, ja seitse gorillat – neist üks juhtisane, kolm emast, üks noorloom ja kaks lapseeas gorillat. Sel korral kohtusid šimpansid gorilladega oma territooriumi piiripatrullkäigu alguses.

Mõlemal korral eraldasid šimpansid gorillabeebi oma emast ja tapsid ta seejärel ära. Teine kaklus päädis gorillabeebi ärasöömisega. Ülejäänud gorillad põgenesid ja šimpansitest said osad sai esimeses kähmluses viga.

Kuigi kirjeldused inimahvide haruldastest kaklustest on nüüd olemas, tekib kohe küsimus, miks see kõik juhtus. Uurijad oletavad, et šimpansid võisid näha gorillabeebides jahisaaki, vihavaen tekkis toidu nimel konkureerimise tõttu või siis kakeldi territooriumi nimel.

Deschneri sõnul võib juhtuda, et Loango rahvuspargis valitseb šimpansite, gorillade ja metsikute elevantide vahel toidu nimel tihe konkurents. See võib mõnikord viia surmavate konfliktideni kahe ahviliigi vahel.

Šimpansite ja gorillade omavahelist suhtlust uurida pole samas kerge. Nimelt tuleb hoida mõlemaga väärikat vahemaad ja mõlemad liiguvad laiadel aladel. Samuti on gorillade asurkonnad üsna haruldased.

Kõike seda arvesse võttes on võimalik, et kahe liigi vahel tuleb taplemisi ette sagedamini, kui praegu teatakse. Siiski on autorite sõnul huvitav tähele panna, et veriseks kujunenud konfliktid leidsid aset aastaaegadel, mil toidust, nagu puuvilju, nappis.

Töö Loango rahvuspargis jätkub ning uurimisrühm loodab paremat aimu saada šimpansite ja gorillade suhtumisest teineteisesse, aga ka ülejäänud inimahvidesse. Osnabrücki Ülikooli tunnetusbioloogi Simone Pika sõnul saavad uurijad praegu alles esimest õrna aimdust, mis Loangos kahe suure ahviliigi vahel toimub.

Teadustöö avaldati ajakirjas Scientific Reports.