Rwandas asuva Karisoke uurimiskeskuse teadlased uurisid enam kui poole sajandi jooksul kogutud andmeid ning selgitasid välja, et emast ilma jäänud mägigorillade võsukestel on igati head ellujäämisvõimalused. 

Selle uuringu tulemused olid tõeliselt üllatavad, sest on teada, et enamike sotsiaalse elulaadiga imetajate seas on varases eas ema kaotamine halbade tagajärgedega, kommenteeris Duke'i ülikoolis käitumise ökoloogiat uuriv Matthew Zipple.

Varasemad uuringud on näidanud, et näiteks mitmete šimpansite, paavianite ja ahvide järeltulijad on emast ilmajäämise korral tõsises ohus. Uurijad pakkusid välja, et orvustunud gorillade parema käekäigu põhjuseks on liigiomane kohastumus, mis tagab karja valmisoleku hoolitseda hüljatud järeltulija eest. 

Oma hüpoteesi kontrollimiseks võrdlesid teadlased ligi 60 enne täiskasvanuks saamist orvuks jäänud gorillat ligi 140 gorillaga, kes said üles kasvada koos emaga. Selgus, et orvuks jäänud gorillade suremus ei erinenud emaga kasvanud gorillade omast. Lisaks ei leitud erinevusi kahe rühma paljunemisvõimes ja sotsiaalses edukuses. Veelgi enam, mitmetest emata kasvanud gorilladest said hiljem karjaliidrid.

Ühes teises hiljuti avaldatud uurimuses leiti, et kaks bonobo ehk pügmeešimpansi ema võtsid üles kasvatada teisest grupist pärit loomavõsukesi. Teadlaste hinnangul näitavad uuringute tulemused, et altruistlik käitumine pole ainult inimliigile omane nähtus.

Uurimus ilmus ajakirjas eLife.