Tallinna botaanikaaia troopiliste ja subtroopiliste taimede osakonna juhataja Jaan Mettik rääkis Raadio 2 saates "Pulss", et Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab eksootiline võõramaist. Kui selle pilguga vaadata, siis on seda enamik Eestis toiduks kasvatatavatest viljadest. Nii tomat, kurk, kartul kui ka isegi teravili on Eestisse sisse toodud. "Seega eksootilisi asju annab meil päris hästi kasvatada. Tuleb lihtsalt teada, mida, millal ja kuidas," lausus ta.

Kui aga rääkida kodumaistest viljadest, siis Mettiku sõnul jõudsid kapsas, naeris, hernes, sibul ja nipet-näpet veel Euroopasse nii vara, et neid loetakse peaaegu kodumaisteks. Kodumaine on ka rukis, mida nähti algselt nisupõldude umbrohuna. "Ega enne Põhjamaale jõudmist teadnud keegi, et rukis süüa kõlbab. Pigem püüti seda tõrjuda," lausus ta.

Kui varem nähti Eestis viinamarja kasvatamiseks kurja vaeva, siis möödunud aastast on Eesti suisa Euroopa Liidu viinamarjakasvatusvööndis. "Ilmselt üks põhjuseid, miks Eestis arvatakse, et viinamari siin hästi ei kasva, pärineb vanast ajast, mil olid saada ainult Lääne- ja Lõuna-Euroopa sordid. Need siinses kliimas naljalt vilja ei kanna. Kui, siis ainult kasvuhoones," sõnas Mettik. Tänapäeval on aga lood muutunud. Ta rääkis, et aretajad on külmakindluse tõstmiseks aastakümneid vaeva näinud, ristates harilikku viinapuud ja selle sorte külmakindlate viinapuu sortidega.

Mettiku sõnul tasub eriliselt esile tuua Eesti Maaülikooli teadlasi eesotsas Kadri Karbiga. Töörühm on teinud viimased aastad kõva tööd selleks, et uurida, millised viinapuusordid Eestis kõige paremini kasvavad, et leida veini valmistamiseks sobiv viinamari. Ühtlasi on nad lihvinud  kasvatusmeetodeid. "Kuna Eesti on nüüd viinapuukasvatusvööndis, siis meile tekib seadusandlikult veinivalmistamise kvoot. Seega mine tea, võib-olla hakkavad eesti veinid varsti prantsuse omi välja tõrjuma poelettidel, mis mõnes mõttes võibolla polekski paha. Kui keegi arvab, et see on kõik üks hapu löga, siis mina olen proovinud Eesti omi viinamarjaveinie ja täitsa toredat joodavat veini on võimalik teha," lausus ta.

Lähtuda tuleb kodustest tingimustest

Kui inimene tahab mõnd eksootilist vilja kasvatada, siis taime valikul tasub Mettiku sõnul lähtuda sellest, millised on kodused tingimused. Kui on rõdu või suuremad lillepotid mahuvad aknalauale, võib proovida arbuusi kasvatada.

"Päris palju on tekkinud ka erinevaid tšillikasvatajaid, see on juba selline klubliline tegevus ja kultusharrastus, et kes mis sordi kätte saab. Tšillide ja paprikate maailm on tohutult põnev ja neid annab ka kenasti rõdul potis kasvatada," sõnas ta.

Kui kodus on rohkem ruumi, võib proovida ka ananassi kasvatada. Seegi võib vilja anda. Kel soov proovida kodus ananassi kasvatamist, siis Mettik soovitas poest valida ananass, mil ilus tugev roheline lehetutt. Enne sööma hakkamist tuleb lehetutt ettevaatlikult vilja küljest ära lõigata ja nokkida lehetutialuseid pisikesi lehekesi paari sentimeetri võrra lühemaks. "Jätke lehetutt paariks päevaks aknalaua peale kuivama, et lõikehaav ja lehearmid armistuks. Siis pange niiske mulla sisse juurduma ja ta võtab juured alla. Seejärel hakkab ta rõõmsalt kasvama," lausus ta.

Samuti on Mettiku sõnul võimalik toas banaane kasvatada ja isegi saaki saada. Kui õnnestub röstimata kohviube kätte saada, siis saab ka kohvipuud aknalaual kasvatada. Kohvitaimi müüakse ka lillekauplustes.

Kui õnnestub kusagilt saada papaiaseemneid ja peres on väikeseid lapsi, soovitab Mettik seda taime kasvatada. "Papaia on tore, paraja suurusega ja üldiselt hea idanevusega taim: tärkab ja kasvab kiiresti. Ei pea kolm aastat ootama mingi kahe sentimeetrise idu kallal, et kas ta nüüd siis elab või sureb. Niisugune tore taim, mida võib mõnuga kasvatada," rääkis ta.

Kui inimesed ostavad poest apelsini, mandariini või sidrunit, saab kodus ka nende seemned mulda pista. "Paljud inimesed on neid lapsepõlves mulda toppinud ja emad on avastanud, et näe, siit kaktusepotist tulevad mingid karvad," sõnas Mettik.

Arvestada tasub aga sellega, et tsitruselised hakkavad vilja kandma üsna harva. Selleks, et saada saaki, peaks tegemist olema kultuursordiga. "Kui panete seemned mulda, siis sealt tärkab ikkagi metsik sidruni- või apelsinipuu ja sellel võtab esimeste viljade andmiseni jõudmine aega aastakümneid," ütles ta.

Kui seemned mulda panna, siis rusikareegelina tuleks seeme pista pooleteise seemnepaksuse sügavusele. Külvipott võiks tavaliselt olla kümnekonna sentimeetrise läbimõõduga ja sinna saab panna kolm-neli-viis seemet. Kui taimed suuremaks kasvavad, tuleb nad eraldi pottidesse istutada. Kui seemned potis, siis pott tasub panna sooja valge koha peale ja muld niiskena hoida.

Kastmine on Mettiku sõnul toataime kasvatamise üks kõige keerulisem osa. "Muld peaks olema ühtlaselt niiske, aga mitte liiga märg. Ma ütleks, et visake paar korda nädalas mullale pilk peale ja kui kahtlete, kas kasta või mitte, siis rusikareegel on, et ärge kastke," lausus ta.

Kui mõni eksootiline vili kasvama panna, kas peaks kartma ka uusi parasiite? Jaan Mettik ütles, et jaekaubanduses on üldiselt kõik kontrollitud ja haiguste ning kahjuritevabad. "Hoopis teine tera on see, kui tuua taskupõhjas mingeid eksootilisi väikseid taimepussakaid kaugelt eksootilistelt maadelt. Sellega võib minna natuke nihusti.  Mõne ohtliku seenhaiguse või takka targemaks viirushaiguse sisse toomine on väga ohtlik. On olemas tomativiirusi, mis levivad seemnetega ja nende pärast on Eesti Vabariigis isegi tomatiistandusi likvideeritud, et haigus edasi ei leviks," rääkis ta.

Kuidas kodus tubakat või loorberit kasvatada, seda kuula juba saatest.