Põllumaade niisutamine võimaldab kasvatada põllukultuure ka piirkondades, mis oleksid muidu nende veevajaduse rahuldamiseks liiga kuivad. Vees leidub aga lahustunud sooli, mis jäävad vee aurumisel paratamatult pinnasesse. Nii viib niisutamine paratamatult pikemas perspektiivis pinnase sooldumiseni. Sarnaselt loomadele on taimede soolataluvusel selged piirid. Kui selle suhteline sisaldus pinnases liiga kõrgeks muutub, viib see ka saagikuse vähenemise või taimede hukuni.

ÜRO palgal olevad teadlased eesotsas Manzoor Qadiriga võtsid vaatluse alla 20 eelnevat Kesk-Aasia, Austraalia, Hispaania, India, Pakistani ja USA muldade sooldumist käsitlenud tööd, mis olid avaldatud viimase 20 aasta jooksul. Töörühm leidis, et tänaseks on taimede saagikus langenud oluliselt enam kui 600 000 ruutkilomeetril. Iga päev kaotatakse maailma sademevaesemates piirkondades sooldumisele 20 ruutkilomeetri jagu maad.

Näiteks Pakistani aladele jääva Induse oru osas on sooldumise tõttu langenud riisi saagikus 48 protsenti, nisu oma aga kolmandiku võrra. Kokkuvõtlikult läheb sooldumine maailma põllupidajatele maksma aastas 20 miljardit eurot, millele lisanduvad inimeste ja loomade halveneva tervisega seonduvad kulud.

Põllumaade kvaliteedi langemine pole siiski pöördumatu. Aastatega saab nende saagikust puude istutamise, pealt kaetud niisutuskraavide rajamise ja soola paremini taluvate taimede kasvatamisega endisele tasemele kasvatada. Autorid loodavad, et kasvav taimsete kiudude ja toidunõudlus sunnib valitsusi taas probleemile tähelepanu pöörama.

Uurimust esitleti ÜRO säästva arengu foorumil.