Inimlik uudishimu võib tuua Eestisse uusi tomativiirusi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eestlastel on võimalik valida enam kui tuhande tomatisordi vahel ehk tungivat vajadust täiendavate sortide sissetoomiseks pole. Autor/allikas: Markus Spiske/Unsplash

Kuigi kliimamuutused pole Eestis veel erinevate tomatihaiguste esinemissagedust märkimisväärselt mõjutanud, võib muutuda temperatuuritõusu mõjul tulevikus paremaks eksootilisemaid taimeviirusi kandvate putukate eluolu. Haiguste leviku piiramiseks tuleb hoiduda teistest riikidest kontrollimata seemnete ja taimede sissetoomisest.

Seenhaigustest pole pääsu

"Kütmata kasvuhoonete puhul on asi lihtne. Kuigi kuumematel suvedel on taimekahjureid üldiselt rohkem, siis tomateid nad sisuliselt ei ohusta. Niiskematel suvedel on seevastu haigused alati rohkem levinud," selgitas Ingrid Bender, Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur. Hallitusseente levik saab hoo sisse, kui suhteline õhuniiskus ulatub üle 80 protsendi. Sel juhul on taime pind niiske ja kehvemini kuivavatesse kohtadesse jääb niiskus pikalt püsima.

Just sealt saab sageli alguse Eestis tomateid kõige enam kimbutav hahkhallituse nakkus. Lehtedel tekivad hahkhallituse mõjul pruunid laigud või muutuvad need täielikult pruuniks. Taimede viljad hakkavad mädanema.

Bender nentis, et keemilisi preparaate kasutamata pole võimalik hahkhallitusest täielikult vabaneda. "Võime võtta eesmärgiks hallitusest sajaprotsendiliselt lahti saada, aga seda on raske saavutada. Kui algavad sajuperioodid või on mitu päeva järjest udu, tõuseb õhuniiskus kasvuhoones üle 80 protsendi isegi juhul, kui tuulutusluugid lahti hoida," selgitas teadur. Kui aga ilmad muutuvad kuivemaks, siis väheneb nakatunud viljade ja muude taimeosade hulk ja haiguse levik peatub.


Vaata ka ELF-i klippi sarjast "Kuidas maitseb kliimamuutus?", kus jagab oma tähelepanekuid köögiviljakasvataja Raimo Merekivi.


Nõnda võiks mõelda pigem kahjude vähendamise võtmes. Näiteks tuleb meeles pidada, et õhuniiskus tõuseb kasvuhoones pärast päikesetõusu juhul, kui tuulutusluugid/uksed on suletud. Kui just koidu ajal ei avata kasvuhoone luuke või uksi, võiks kesksuvel võimaluse korral hallituse leviku vältimiseks kasvuhoone kogu ööpäeva lahti hoida. Hoolikas tuleb olla ka haigestunud taimeosade ärakorjamisel ja kasvuhoonest väljaviimisel.

Ruugehallitus on aga selline haigus, mis levib erakordselt hästi just kuumemate ilmadega. "Olin varem veendunud, et hästi tuulutatud kasvuhoones seda tõbe ei esine, kuid ühel väga põuasel suvel levis ruugehallitusele vastuvõtlikul sordil haigus väga kiiresti kõikidele taimedel olevatele lehtedele," sõnas Bender.

Õnneks on jõudnud sordiaretajad aastaid kestnud aretustöö tulemusel paljude ruugehallituse suhtes mittevastuvõtlike sortideni. Kõigi seenhaiguste vastu pole taolise kaitse tekitamine siiski võimalik. Neist mõned muteeruvad selleks liiga kiiresti ja saavad nõnda taimede vastupanuvõimest taaskord võitu.

Vanad ja uued viirused

Tomateid võivad nakatada lisaks seenhaigustele mitut liiki viirused, mis tekitavad rohkem kahju meist lõunapoolsetes piirkondades. Eestis levivatest viirustest on ilmselt kõige tuntum tubaka-mosaiikviirus, mis suudab vaatamata oma nimele nakatada kümneid eri taimeliike. Tomatite puhul on nakkuse korral pärsitud nii taimede endi kui ka nende viljade areng. Enamasti levib see lehetäide või tubakat suitsetavate inimeste vahendusel.

Korra on märgatud Eestis laialdasema Euroopa Liidu ülese seire käigus aga ka viroidi, viirusena käituvat ilma valgukestata RNA-juppi. "Me ei tea, kas see jõudis siia millalgi viimasel ajal või on ta meil juba pikemat aega, aga viroidi levik oli tõenäoliselt sedavõrd alla surutud, et väliseid sümptomeid ei suudetud tuvastada," märkis teadur. Viroidid levitavad end peamiselt koos tomatiseemnete ja -istikutega. Samas levitavad ka putukad.

Eeskätt just uute ja eksootilisemate viiruste ning haiguste pärast ei tohi põnevana paistvaid taimi reisides kodumaale kaasa tuua. Bender meenutab lugu puhkamas käinud tomatikasvatajast, kes huvitava kujuga tomati seemnematerjali oma kasvuhoones maha pani. Viimase tulemusena nakatusid kõik tomatitaimed ohtlikku haigusesse.

Oluline on pöörata tähelepanu kohapealsele sordiaretusele ja taimekasvatusele. Meie tomatite hea tervis ja ohtlike haiguste puudumine Eestis on tagatud peamiselt sellega, et kasvatame taimed kontrollitud seemnest siinsamas kohapeal," nentis Bender.

Teadur lisas, et Eestis ei tohiks siinse sordivaliku ja kontrollitud seemnete-taimede üle nuriseda. Eri sorte leidub sadu. Täiendavat kaitsepuhvrit mujalt pärit haigustekitajate vastu kujutab meie kütteta kasvuhoones kasvatamise traditsioon. Köetavad kasvuhooned on pigem erand kui reegel. Eestile iseloomulike õhutemperatuuride juures saab potentsiaalselt viirusi levitavate putukate elutsükkel häiritud talveperioodil.

Tulevikus võib olukord muutuda. "Üldiselt hoogustab kliima soojenemine taimehaiguste levikut meie aladel. Oluline on osta oma seemned-taimed ainult kontrollitud allikatest," lisas Bender.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: