Viimased viis aastat olid registreeritutest seni kõige soojemad. Maa keskmine õhutemperatuur on nimelt juba praegu kraadi võrra kõrgem kui enne tööstusrevolutsiooni ehk aastail 1850–1900.

Igal aastal koostab Maailma meteoroloogiaühing üleilmse ülevaate, kus kirjeldatakse järgmise viie aasta kliimat. Ülevaatesse panustavad rahvusvaheliselt tunnustatud kliimateadlased ja ennustusi tehakse maailma juhtivate kliimauuringukeskuste arvutimudelite põhjal.

WMO peasekretär Petteri Taalase sõnul näitab uuring, et Pariisi kliimaleppest kinnipidamine kujuneb raskeks. Nimelt seati leppes sihiks hoida maailma õhutemperatuuri tõus sel sajandil alla kahe Celsiuse kraadi võrreldes 150 aasta taguse ajaga. Lennukam eesmärk on hoida temperatuuritõus kuni pooleteise kraadi piires.

Kliimaprognoosis arvestatakse nii looduse eripäradega kui ka inimmõjudega. Nii püütakse saada täpseimad võimalikud temperatuuri, sademete, õhuvoogude ja teiste kliimategurite näitajad tuleval viiel aastal. Samas ei arvesta ennustus koroonakriisi ajal eneseisolatsiooni mõjul vähenenud aerosooli- ja kasvuhoonegaasi-reostusega.

Peasekretäri sõnul on WMO korduvalt rõhutanud, et koroonakriisi ajal nähtud majanduskasvu pidurdumine ei asenda kuidagi sihipärast kliimahoiupoliitikat. Kuna süsihappegaas püsib atmosfääris pikka aega, ei vähenda selle kevade väiksem õhusaaste juba kogunenud süsihappegaasi hulka. Kliima soojeneb aga juba kogunenud saaste tõttu.

Taalas lisab, et kuigi koroonakriis räsis maailma elanikkonda ja majandusi tuntavalt, on kliimamõjude ohjamata jätmise tagajärjed palju hullemad. Inimeste heaolu, terved ökosüsteemid ja majandused satuvad sajanditeks ohtu. Taalas soovitab seega valitsustel juba praegu oma taastuskavades kliimamuutustega arvestada ja planeedi heaks midagi ette võtta.

2020–2024 aastate kliimaülevaate olulisemad punktid:

Maailma aasta keskmine õhutemperatuur tuleb aastatel 2020–2024 tõenäoliselt 1°C kõrgem kui aastail 1850–1900. Tõenäoliselt jääb lähiaastate keskmine aastane temperatuur vahemikku 0,91–1,59°C.
   
Järgmise viie aasta jooksul osutub 70-protsendilise tõenäosusega vähemalt üks kuu 1,5°C soojemaks tööstusrevolutsiooni-eelsest ajast.
   
Üks järgnevast viiest aastast tervikuna osutub 20-protsendilise tõenäosusega vähemalt 1,5°C soojemaks tööstusrevolutsiooni-eelsest ajast, ent ajas muutub see üha võimalikumaks
   
On väga ebatõenäoline, et kõigi järgneva viie aasta keskmine õhutemperatuur osutub 1,5°C soojemaks tööstusrevolutsiooni-eelsest ajast.
   
Aastatel 2020–2024 on kõigis maailma paigus peale lõunamere ookeanide ilm soojem, kui oli lähiminevikus.
   
Aastatel 2020–2024 on kõrgematel laiuskraadidel ja Sahelis (kuiv kõrbepiiri vöönd Põhja-Aafrikas) lähiminevikuga võrreldes ilm niiskem. Samas on ilm Lõuna-Ameerika põhja- ja idapoolsetel aladel  tõenäoliselt kuivem.
   
Aastatel 2020–2024 paistab merevee taseme anomaaliaid vaadates, et Põhja-Atlandi põhjapoolses osas on oodata tugevamaid läänetuuli. See tähendab rohkem torme Lääne-Euroopas.
   
Tänavu ehk 2020. aastal on põhjapoolkera suurtel maismaa-aladel õhutemperatuur üle 0,8°C soojem, kui lähiminevikus ehk aastail 1981–2010.
   
Tänavu on Arktika soojenenud enam kui kaks korda kiiremini kui planeet keskmiselt.
   
Väikseimat temperatuurimuutust on oodata troopikas ja lõunapoolkera keskmistel laiuskraadidel.
   
Tänavu on paljudel Lõuna-Ameerika, Lõuna-Aafrika ja Austraalia aladel ilm kuivem kui lähiminevikus.