Xiao Yang Põhja-Carolina Ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature, et kui maailma keskmine temperatuur tõuseb ühe Celsiuse kraadi võrra, siis saab keskmine maailma jõgi igal aastal kuus jääkattevaba päeva juurde.

Nii on see nende sõnul olnud viimastel aastakümnetel ja samasugune seos jääb kliimamudelite põhjal kehtima ka edaspidiseks.

Autorite eneste väitel on nende uuring esimene, mis jõejää kadu üleilmses vaates sedavõrd põhjalikult käsitleb.

Tulemuseni jõudmiseks analüüsisid nad muu hulgas enam kui 400 000 satelliitfotot, mis on maailma jõgedest 34 aasta jooksul tehtud.

Selgub, et keskmiselt on jõejää hulk vaadeldud aja jooksul kahanenud 2,5 protsenti aastas. Kõige rohkem on jõgedel jääd kadunud Põhja-Ameerikas, Ida-Euroopas ja Tiibeti kiltmaal.

Teadlased kirjutavad, et jõejää kahanemisel on tõenäoliselt märgatavaid majanduslikke ja keskkondlikke tagajärgi.

Maailma suurematest jõgedest jäätub praegu igal aastal üle poole. Sesoonselt jäätuvate jõgede vesikonnad katavad aga üle kahe kolmandiku meie planeedi maismaapinnast.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.