Daniele Castellana Utrechti Ülikoolist ja ta kolleegid programmeerisid arvutisimulatsiooni. See näitas, et suure tõenäosusega ei jää hoovus hetkekski täiesti seisma, kuid 15-protsendise tõenäosusega toimub hoovuses järgmise saja aasta sees mõnesugune ajutine muutus.

Okeanoloogid on juba varem kindlaks teinud, et Atlandi Ookeani hoovused on tundlikud magevee hulga suhtes ookeani pinnakihtides. Magevee hulka võivad suurendada nii Gröönimaa liustike sulamine kui ka sademete sagenemine ookeani kohal.

Mõlemad need tegurid ongi viimasel ajal juba tugevnenud. On arvatud, et selle tulemusel võib Põhja-Atlandi hoovus aeglustuda või isegi teisipidi pöörduda, mistõttu Euroopa hakkab vähem soojust saama. Murelikuks võiks teha seegi, et hoovus käitub mittelineaarselt. Väikestel keskkonnatingimuste muutustel võivad olla hoovusele mastaapsed tagajärjed.

Castellano ja kolleegide uuring võib muret nüüd pisut leevendada. Nad kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et lähema tuhande aasta jooksul on Golfi hoovuse täielik häving äärmiselt vähetõenäoline. Ajutine tõrge lähemal sajandil on siiski üsna võimalik, tõenäosusega 15 protsenti.

Kui see juhtub, peab Euroopa üle elama suhteliselt külma ajajärgu, kuid tuleb sedastada, et Castellano ja ta kaaslaste mudel võttis arvesse ainult sademete mõju magevee hulga suurenemise ookeanivetes, jättes lihtsuse mõttes kõrvale Gröönimaa liustike sulamise toime ehk teisisõnu, saamaks asjast veel paremat ettekujutust, tuleb teha veel uurimusi.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.