Kuigi järvede arvu leidmine võib esmapilgul Kutseri sõnul lihtsana tunduda, leidub maismaal ohtralt objekte, mis kosmosest vaadatuna veekogusid meenutavad. Madalad ja sogased järved võivad seevastu olla maismaast eristamatud. Kogutud satelliidiandmete maakera üksikasjaliku kõrgusmudeliga kombineerimise läbi ning GIS-tööriistu ja matemaatilisi meetodeid rakendades suutis ta välispartneritega sellele vaatmata kindlaks teha, et maailmas on 304 miljoni järve asemel 117 miljonit järve.

Järvede arvu teadmine on tähtis järvevees leiduva süsiniku hulga hindamiseks. Täpsem hinnang on võimalik saada ka näiteks järvedest atmosfääri lenduva metaani ja süsihappegaasi hulga kohta. Kui Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu eelmises raportis käsitleti järvi ja jõgesid vaid süsiniku transportijatena, siis värskes aruandes on järvedel globaalses süsinikuringes juba oluline roll.