Laevateede parem planeerimine säästab keskkonda ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Läänemeri on üks kõige tihedama laevaliiklusega sisemeresid maailmas. Seeläbi on ka naftareostusega lõppevate laevaõnnetuste risk suhteliselt kõrge. Küberneetika instituudi teadur Bert Viikmäe uuris oma doktoritöös, kuidas laevamarsruutide parema planeerimise läbi õnnetustega kaasnevat keskkonnakahju võimalikult väiksena hoida.

„Selle aluseks on kontseptsioon, mille kohaselt on erinevate merealade keskkonnaalane väärtus erinev. Samuti on keskkonnakahju erinevates kohtades toimunud õnnetuste puhul üldjoontes erinev,“ selgitas Viikmäe saates „Labor“. Eriti väärtuslikeks peetakse madala veega alasid ja rannavööndit, mis on peamised elu taastootvad piirkonnad. Kuigi ka avamerele jääva reostuse korral võib hukkuda suur hulk linde ja loomi, mõjutab randa jõudev reostus tulevasi põlvkondi.

Parim viis selle vältimiseks on ennetustöö. „Valida tuleb laevatee selliselt, et kui õnnetus peaks juhtuma, juhtugu see sellises kohas, kus keskkonnakahju on võimalikult väike,“ täiendas teadur. Seejuures tuleb arvestada ka seda, kuhu reostus pärast õnnetust pinnahoovuste, tuulte ja lainete tõttu triivib. Neist kahe viimase mõju on võimalik kaks-kolm päeva ette prognoosida.

„Kui reostus leviks vaid tuulte ja lainete mõjul, oleks lahendus peaaegu triviaalne – laevateed (peaksid olema) tundlikest merealadest võimalikult kaugel vastutuult. Ülesande teeb keerukaks edasikanne hoovustega,“ tõdes Viikmäe. Nimelt ei esine Läänemeres püsivaid hoovusi, mida illustreerib Atlandi ookeanis näiteks Golfi hoovus. Õnneks leidub Läänemeres siiski poolpüsivaid hoovusi, mis võivad samas suunas vett liigutada paar nädalat kuni mõni kuu ning mustrid on tavaliselt korduvad.

Üks võimalus mereelustikule avaldatava surve väiksena hoidmiseks on keskkonnakahjude Läänemere lõuna- ja põhjaranniku vahel jagamine. Selleks tuli Viikmäel ja tema kolleegidel leida laevamarsruut, mida järgides triivib õnnetuse korral reostus pooltel juhtudel lõunaranniku ning ülejäänud juhtudel põhja suunas. Optimaalse laevatee leidmisel tuli mängu ka tõenäosus, et reostus üleüldse randa jõuab ja reostuse randa jõudmiseks kuluv aeg.

Leitud koridor kulgeb läbi Soome lahe keskosa. Ent Viikmäe märkis, et kui koridor Helsingi ja Tallinna vahel suhteliselt kitsas on, siis Venemaale lähenedes muutub võimalike marsruutide hulk suuremaks. „Selle koridori sees on n-ö ruumi mängimiseks nende laevateede asukohaga,“ lisas teadur. Optimaalsete laevateede asukoht sõltub lisaks pinnahoovuste tõttu aastaajast.

Tutvu Viikmäe doktoritööga.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Allikas: Labor



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: