Ida-Virumaa põhjavesi muutub üha soolasemaks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Gdovi põhjaveekogumi suuremad kasutajad jäävad Rakvere, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli linna ning Aseri alevikku. Autor/allikas: Taavi Bergmann, LIFE CleanEST

Eesti Geoloogiateenistus töötas läbi 188 puurkaevu andmed, mille analüüsimisel selgus, et Ida-Virumaal väheneb järjest sügavate veekihtide mageda põhjavee osakaal. Tulevikus tuleb joogiveeks kasutada seal rohkem pinnavett või leida tõhusamad põhjavee veetöötlussüsteemid. Põhjus on nii geoloogias kui ka inimtegevuses.

Mis on põhjavesi?

Põhjavesi on maapinnast allpool kivimite ja setete poorides ning lõhedes vabalt liikuv vesi. Erinevate põhjaveekihtide vesi pärineb erinevatest aegadest ja omab just sellele ajale omast vee keemilist koostist. Näiteks sügaval maapõues lasuvate veekihtide vesi võib pärineda miljonite aastate tagant. Tolleaegsete setete tekkimise ajal jäi sinna lõksu toonane merevesi või on erinevatel jääaegadel Eestit katnud liustikud pressinud neisse sügavatesse kihtidesse hoopiski liustikutekkelist magedat vett.

Näiteks Värska mineraalvee soolad pärinevad iidsetest merevetest. Liustikutekkelised magedad põhjaveed on aga laialdaselt joogiveena kasutusel Põhja-Eestis. Vee keemilist koostist mõjutab ka kivim, milles vesi liigub. Maapinnalähedased põhjaveekihid toituvad sademetest, mis läbi pinnase filtreerudes võivad endasse lahustada erinevaid keemilisi ühendeid, sh ka igasugust inimtekkelist reostust.

Kirde-Eesti hüdrogeoloogilise läbilõike skeem, kus on näha erinevad põhjaveekihid ja nende põhjavee voolu suund Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus


Mis on Gdov ja Voronka?

Kirde-Eesti maasügavustes levivad Gdovi ja Voronka põhjaveekihid, mille kujunemine sai alguse juba 600 miljonit aastat tagasi, kui tolleaegsete setete vahele vangistus merevesi. Samuti on hilisemad mereveed jätnud oma jälje neisse sügavatesse kihtidesse.

Kui Maad tabasid jääajad, siis paari kilomeetri paksune mandriliustik surus oma tohutu massiga liustiku alla kogunenud sulaveed mitmesaja meetri sügavusele kivimitesse, kus need on säilinud tänaseni. Nende protsesside käigus suruti kunagine soolane merevesi Gdovi veekihi sügavamasse lõunapoolsemasse ossa, kus see levib siiani. Liustikutekkelised magedad veed levivad Gdovi põhjaveekihi põhjapoolses osas ning on kasutusel veevarustuses.

Mageda põhjavee kujunemine Eestis jääaegade käigus Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus


Millist põhjavett võib kasutada?

Põhjavett kasutatakse Eestis peamiselt joogi- ning olmeveena. See moodustab  umbes 20 protsenti (~130 tuhat m3/ööpäevas) kogu põhjaveevõtust. Ülejäänud 80 protsenti (~450 tuhat m3/ööpäevas) on n-ö kaevandustegevuse kõrvalmõju ehk selles ulatuses pumbatakse põhjaveekihtidest vett välja kaevanduste ja karjääride poolt.

Veemajanduses kasutatakse põhjavee seisundi hindamiseks ning kasutamise ja kaitse korraldamiseks üksust nimega põhjaveekogum. Põhjaveekogumite arv, seisund ja piirid hinnatakse iga veemajanduskava perioodil, kuue aasta tagant. 2020. aastal läbi viidud põhjaveeseisundi hinnangute tulemusena liigitus 31 põhjaveekogumist kaheksa koondseisund halvaks.

Suurim probleem on hapniku tarbivate ühendite kasv põhjavees, nt ammoonium ja lahustunud orgaanilised ühendid. Gdovi põhjaveekogumi seisund hinnati heaks, kuid ohustatuks, sest veevõtu intensiivistamine võib põhjustada soolase vee sissetungi kogumisse. Gdovi ja Voronka põhjaveekogumitesse on arvatud see osa vastavast põhjaveekihist, kus vesi on magedam ja seda on võimalik kasutada joogiveena.

Olme- ja joogiveena saab kasutada vett, mis vastab Eestis kehtestatud põhja- ja joogivett puudutavale seadusandlusele. Kui ühisveevärgis kasutatav põhjavesi kehtestatud normidele ei vasta, tuleb seda puhastada. Põhjavesi, mida me joogiveeks kasutame, ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud meie organismile ja tervisele, nt elavhõbe, arseen, naftasaadused, fenoolid jne.

Gdovi põhjaveekogumi vett kasutatakse nii Lääne- kui ka Ida-Viru maakonnas peamiselt joogi- ja olmeveeks. Suuremad kasutajad jäävad Rakvere, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Kiviõli linna ning Aseri alevikku.

Gdovi ja Voronka põhjaveekogumite piirid Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus

Miks on Gdovi põhjaveekogumi vesi hakanud soolduma?

Riikliku seire käigus tuvastati mõnedes puurkaevudes naatriumi ja kloriidi ioonide sisalduse suurenemist, mis näitab, et vesi on hakanud soolduma. Sellest tulenevalt viis Eesti Geoloogiateenistuse läbi Gdovi põhjaveekogumi uuringu, mille eesmärgiks oli selgitada, miks Gdovi põhjaveekogumi vesi sooldub ja mis piirkondades võib seda täheldada.

Uuringu läbiviimiseks koondati kokku 188 Voronka ja Gdovi põhjaveekogumisse kuuluva puurkaevu andmed. Neist 41 kaevus koguti veeproovid põhjavee keemilise ja isotoopkoostise analüüsimiseks LIFE IP CleanEST projekti raames. Nende 41 kaevu valikul lähtuti printsiibist, et saaks käsitleda kloriidi ruumilist jaotumist (soolasema/magedama vee piirkond) ning Kohtla-Järve linna Ahtme ja Rakvere linna Piira veehaarde kaevude vee kloriidi sisalduse muutuseid. Veeproove koguti ka üksikutest tarbekaevudest.

Uuringu tulemusel järeldus, et kloriidi sisalduse kasv Gdovi kogumis tuleneb kahest allikast. Põhjaveekogumi läänepoolsemas osas, kus asub ka Rakvere linna Piira veehaare, tuleneb põhjavee sooldumine aluskorrast, mis paikneb vahetult Gdovi veekihi all. Tarbides vett Gdovi veekihist suures koguses, saab aluskorras olev soolasem vesi hakata liikuma ülespoole ning Gdovi veekiht muutub soolasemaks. Aluskorrast tulenevat sooldumist võib pidada ajutiseks sooldumiseks, kui hoolikalt jälgida veevõtu koguseid ja vältida veevõtu koondumist liiga kitsale alale. (vt joonisel puurkaev 1)

Gdovi põhjaveekogumi ida- ja kagupoolses osas, kus asub ka Kohtla-Järve linna Ahtme veehaare, tuleneb põhjavee sooldumine peamiselt Gdovi veekihist endast. Nimelt tarbides selles piirkonnas Gdovi põhjaveekogumi vett hakkab samas kihis lõuna- ning idapool leviv kloriidirikas põhjavesi (iidne merevesi) tungima Gdovi põhjaveekogumisse, asendades sealse magedama vee. Lõuna poolt sisse tunginud põhjavesi põhjustab tõenäoliselt pöördumatu sooldumise. (vt joonisel puurkaev 2)

Põhjavee liikumine Gdovi põhjaveekogumis tänapäeval Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus


Kõige suuremad probleemid põhjaveega on Ida-Virumaal

Eriti on Gdovi põhjaveekogumi vee sooldumine probleemiks Ida-Virumaal, kus ülemised veekihid on mõjutatud kaevandustegevusest ja mida ei saa töötlemata kujul kasutada joogiveeks. See põhjustab koormuse suurenemist Ida-Virumaal mageda veega Vasavere põhjaveekogumile, kuhu on koondunud suur osa sealse piirkonna veevõtust.

Vasavere ürgoru ümbruses toimuv majandustegevus on põhjustanud Ordoviitsiumi põhjaveekihis veetaseme alanemise ja selle survepinna langus on kaasa toonud suureneva koormuse just Vasavere veehaardele. Veevarustuse tarbeks on kasutatav vaid ürgoru keskosa, kus lasuvad eriti veerikkad liivad.

Ülejäänud ürgoru alale jäävad liivad on väikese veeandvusega. Veehaare ja ümbritsev majandustegevus (põlevkivi, turba, liiva kaevandamine) võib aga seada ohtu Vasavere ürgorus asuvate järvede seisukorra ja nende elustiku.

Hinnang sooldumisnähtustele Gdovi põhjaveekogumis Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus

 

Kloriidi sisaldused Gdovi põhjaveekogumis. Eriti tugevalt on sooldumine märgata põhjaveekogumi idapoolses osas, Ahtme linnaosa, Jõhvi ja ka Sillamäe piirkonna puurkaevudes, kus kloriidi sisaldused on suuremad kui 400 mg/l Autor/allikas: Eesti Geoloogiateenistus


Kuna Ida-Virumaal järjest väheneb mageda põhjavee osakaal, tuleks Eesti Geoloogiateenistuse hinnangul hakata seal otsima tulevikuks alternatiivseid lahendusi. Kas võtta kasutusele rohkem pinnavett või leida tõhusam põhjavee veetöötlussüsteem vms.

LIFE IP CleanEST on veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa pinna- ja põhjaveekogumite seisundi parandamisele.
Loe lisa LIFE IP CleanEST kodulehelt.

Life ja CleanEst logod Autor/allikas: Life ja CleanEst

Toimetaja: Õie Arusoo, Merle Truu

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: