Doktoritöö: Kurtna järvede veetase kõigub mitme meetri jagu inimtegevuse tõttu

Ida-Virumaal asuva Kurtna järvestiku viimase 70 aasta suurte veetasemete kõikumiste põhjuseid uurinud Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Marko Vainu leidis, et eeskätt on selle taga põhjavee joogi- ja tarbeveeks pumpamine.
Kurtnas asub Eesti kõige järverikkam ala, kus 30 ruutkilomeetri suurusel territooriumil asub peaaegu 40 eriilmelist järve. "Järvestikku ümbritsevad põlevkivi-, turba- ja liivakarjäärid ning järvestiku keskelt pumbatakse põhjavett joogi- ja tarbeveeks. Järvestiku keskosas paiknevate looduskaitseliselt väärtuslike järvede veetase on alates 1950. aastatest kõikunud kuni neli meetrit ning toonud nende ökosüsteemides kaasa olulisi negatiivseid muutuseid," selgitas Vainu.
Kui varem on järvede veetaseme muutuste põhjuseid selgitatud paljuski kirjeldavalt ja oletuslikult, siis Vainu doktoritöös antakse kõikumistele arvutustel ja mõõtmisandmetel põhinevad selgitused.
"Selgus, et kõige enam on järvede veetasemeid mõjutanud põhjavee joogi- ja tarbeveeks väljapumpamisest tingitud põhjaveetaseme muutumine. See oli peamiseks veetaseme languse põhjustajaks nii 1970. aastatel kui 2010. aastate keskpaigas," sõnas Vainu. Näiteks 2012. aastal tõi põhjaveevõtu järsk suurendamine kõigest ühe aastaga kaasa põhjavee väljaimbumise ala laienemise ning langetas seeläbi Martiska järve veetaset kuni 1,8 meetrit
Seega annab doktoritöö ühe konkreetse näidisala põhjal hoiatava kirjelduse selle kohta, millised protsessid võivad aset leida, kui piltlikult väljendudes hakkavad järved ja inimesed konkureerima ühe ja sama põhjaveeressursi pärast.
Teadaolevalt on tegemist esimese teadusliku järvede ja põhjavee vastastikmõju uuringuga Eestis. Maailma mastaabis ei ole teada, et varem oleks õnnestunud põhjaveevahetust järvede põhjas mõõta nii enne kui ka pärast põhjaveevõtu suurendamist. Laiemat teaduslikku huvi pakub ka doktoritöö avastus, et põhjavesi võib järve sisse imbuda läbi paarimeetrise mudakihi. Üldjuhul eeldatakse järvede veevahetuse modelleerimisel, et läbi mudakihi põhjaveevahetust ei toimu.
Töö autori sõnul on oluline edaspidi leida kompromisslahendused, kuidas oleks võimalik tagada Ida-Virumaal piisav joogiveevarustus ilma, et Kurtna väärtuslikud järveökosüsteemid täielikult kaoksid. Vastava uuringuga on Keskkonnaameti tellimusel ning Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse ja Tartu Ülikooli geoloogia osakonna koostöös juba ka alustatud.
Lisaks on avaldas uurimisperioodil oma mõju ka valglal kasvava taimestiku muutused ning kuivemate ja niiskemate ilmastikuperioodide vaheldumine.
Doktoritöö "Groundwater-surface Water Interactions in Closed-basin Lakes: the Example from Kurtna Lake District in Estonia" avalik kaitsmine toimub 13. märtsil kell 14 Tallinna Ülikoolis. Töö juhendaja on Tallinna Ülikooli vanemteadur Jaanus Terasmaa, oponendid Tartu Ülikooli teadur Mait Sepp ning Oulu Ülikooli teadur Pertti Ala-aho.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa