Doktoritöö aitab ennustada, mida kliimasoojenemine Eesti rannikuga teeb
Tormi-ajuveest mõjutatud rannikud on ideaalsed alad minevikusündmuste, sealhulgas tormisuse, üksikasjalikuks uurimiseks, selgub Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Kadri Vilumaa doktoritööst. See omakorda võimaldab paremini mõista Eestit tulevikus puudutavaid kliimamuutusi.
Esmalt oli tarvis aga välja selgitada, palju ja mille tõttu vallistikega rannikumaastikud aja jooksul muutuvad. Seda Vilumaa tegigi. Tehtud tööst selgus, et vallistike arengus on omanud olulist tähtsust nii eoolsed protsessid ehk tuulekuhje kui ka tormisemate ja vaiksemate perioodide vaheldumine.
"Leidsin, et lainetuse ja tuule koosmõjul tekkinud vallide ja nõgude siseehituses on salvestunud informatsioon minevikus aset leidnud rannaprotsesside ja maastikus toimunud muutuste kohta," märkis Vilumaa. Olulisemate sündmuste jäljed on aga säilinud vanades vallides hästi tänu pidevale maakerkele ja tõusu-mõõna puudumisele.
Soostumine jätkub
Uuringutulemuste tuli välja seegi, et alade soostumine on alanud erinevatel aegadel. See on sõltunud veerežiimist, sealhulgas põhjavee taseme muutustest. ”Turbakihi alumises osas esinevad söeosakesed näitavad aga seda, et põlengud on olnud sageli olulised niiskusrežiimi muutjad, millele on sageli järgnenud alade soostumine,” leidis Vilumaa.
Turba kasv sõltub pigem vallide mõõtmetest ja veerežiimist, kui pinnavormide vanusest. Autori sõnul võib üldjoontes järeldada, et turba tekkimine on enamasti alanud nõgude moodustumisest üle 1000 aasta hiljem.
Vallistike ja nendevaheliste nõgudega rannikumaastikele on tänapäeval iseloomulik intensiivse soostumise jätkumine. Selle kohta annavad tunnistust turba alla mattunud madalamad vallid. Tulevikus kattuvad tõenäoliselt turbaga kõik vallid. Seeläbi kaotavad seesugused maastikud oma heterogeensuse ja muutuvad üsna ühetaolisteks sootasandikeks.
Sisend tulevikuks
"On oluline õppida tundma minevikus toimunud protsesside mõju rannikute arengule, et prognoosida kliima soojenemisega kaasneva tormisuse kasvu võimalikku mõju tulevikus," selgitas Vilumaa töö olulisust.
Saadud tulemused annavad sisendi maakasutuse planeeringuteks, looduskaitseks, maavarade kasutamise planeerimiseks, prognoosideks ja riskianalüüsideks kliimamuutuste valguses. Uurimistöö tulemused on kasutatavad ka rannikumaastike arengu võimalike tulevikustsenaariumide pikemaajalisel prognoosil.
Töös kasutati esmakordselt erinevaid uurimisvaldkondi hõlmavat metoodilist mitmekülgsust (georadari, geoloogilis-geomorfoloogilised, mullastiku, taimkatte, veerežiimi uuringud, radiosüsiniku dateeringud, turba analüüs). See võimaldas koguda uusi andmeid maastike struktuuri, kujunemise ja arengu kohta erivanuselistel rannikutel.
Doktoritöö "Formation and evolution of coastal plains with ridge-swale systems in Estonia" ("Vallistikega rannikumaastike kujunemine ja areng Eestis") avalik kaitsmine toimub 17. aprillil kell 12 Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja on TLÜ vanemteadur Are Kont, oponendid Klaipeda Ülikooli juhtivteadur Albertas Bitinas ja Tartu Ülikooli vanemteadur Alar Rosentau.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa