Teadlased asuvad uurima, kuidas Eesti biomassi majanduskasuks pöörata ({{commentsTotal}})

Põld.
Põld. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Teadlased näevad Eestis potentsiaali jõuda maailmakaardile biomajandusriigina, kus kasutataks ära puitu ja taimi, mille lisandväärtus inimese kohta on siin kaks ja pool korda väiksem Euroopa Liidus keskmiselt.

Sel kuul sai alguse Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadlaste koostööprojekt, mille eesmärgiks on kaardistada olukord Eesti biomajanduses ja pakkuda välja parimad väärtusahelad just Eesti jaoks.

Eestis on ühe elaniku kohta päris palju bioressurssi, aga küsimus on selles, kuidas luua väärtust tõhusamalt. Maaeluministeeriumi teadus- ja arendusosakonna nõunik Sirli Pehme selgitas ERRi raadiouudistele, et põhjalikku uuringut on vaja, et teada saada milliseid ressursse, millise kvaliteediga meil tegelikult on.  

Selleks bioressursiks võib olla nii puit, rohumaad, kuid ka põllumajandussadused, mis toidulauale ei jõua ja praegu niisama hävitatakse.

Tegelikult toimivad praegugi need samad sektorid ja valdkonnad, aga samal ei ole bioressurss ei ole võib-olla nii tõhusalt kasutatud, kui sooviksime. “See lisandväärtus, mida luuakse, ei ole nii kõrge, kui võiks olla,” täpsustas Sirli Pehme.

Igasugused eesmärgid üle minna fossiilsetelt materjalidelt bioressurssidele tähendab seda, et me peame tulevikus hakkama bioressursse kasutama palju rohkem.

Need uuringutulemused annaksid meile hea aluse kuidas seda planeerida.

Teadlastelt poliitikutele

Tallinna Tehnikaülikooli professori Jaan Kersi hinnangul peaksid teadlased jõudma siis selliste tulemusteni, kus on ära kaardistatud Eestis olemasolevad bioressurssid ja see, kus Eesti siis nendes erinevates väärtusahelates globaalses mõistes paikneb. “Ja kogu see info tuleb siis viia ka poliitikakujundajate ja otsustajateni,” sedastas Kers.

Tartu Ülikooli sünteetilise bioloogia vanemteaduri Petri-Jaan Lahtvee sõnul valmib mitme uurimisrühma koostöös väga laiapõhjaline alus edasisteks sammudeks.

“See viib-toob kokku erinevad valdkonnad, toobki kokku puidukeemikud, bioloogid, biotehnoloogid, toiduainete uurijad, majandusteadlased.”

Kõikidele välja pakutud protsessidele tehakse ka majanduslik uuring, mis tavaliselt jääb sellistes teaduslikes uuringutes tegemata.

Kui tahetakse protsesse rakendada, alles siis tehakse taustauuringud, aga nüüd on võimalus teha juba väga erinevatele väärtusahelatele majanduslik taustauuring ehk prioritiseerida, millistesse valdkondadesse tasuks suunata ka rohkem teadus-arendus-raha.

Taime väärtustab lehm

Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia vanemteadur Evelin Loit rääkis, et üks hea võimalus Eestis oleks rohumaade väärindamine.

“Rohumaa kõige parem väärindamise skeem käib läbi lehma ja see osa on Eestis juba väga hästi toimiv, aga nüüd edasi tuleb mõelda, mis selle piimaga edasi teha. Üht-teist selles vallas juba käib ehk siis kuidas teha see juustuks ja leida juustule ekspordivõimalus,” kirjeldas Evelin Loit.

Teistes sektorites, kasvõi taimekasvatuses teraviljad, millele võiksime leida paremaid väärindamise ahelaid. “Näiteks võttes ka eelmise aasta kehva koristushooaja, kus väga palju ubasid läks Eestis lihtsalt hukka selle asemel, et sellest oleks võinud teha kasvõi bioetanooli või biokütust,” rääkis Loit.

Kolm aastat kestev projekt maksab 1,5 miljonit eurot. Seda rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi kaudu RITA programmist.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: