"Puit on tulevikumaterjalina kindlasti üks pääseteid. Me saame süsinikku salvestada puidu sisse ja puittoodetesse ning puitu saab ka taaskasutada," märkis Kers saates "Terevisioon. Lihtsa näitena saab muuta vanad palgid stiilseks vanamööbliks. Kui enam midagi üle ei jää, saab kasutada puidujäätmeid energia tootmiseks. Sellega läheb ringlusse süsinik, mis kunagi puude poolt õhust võetud.

Ent ära ei tohi unustada ka inimeste tarbimisharjumusi. "Nagu poes käies näeme, pakendeid on väga palju. Kui suudame neid asendada keemiliste tselluloosist tehtud pakenditega, siis me juba kindlasti vähendame süsinikujalajälge. Tekstiilis ja rõivastes võiks kasutada rohkem looduslikke kiude – polüesterkiudude asendamine on tulevikus kindlasti üks võtmeteemasid," loetles professor.

Laiemate muutuste esile kutsumiseks on aga oluline selliste toodete hind. Küsimus on selles, kas tarbijad on valmis maksma keskkonnasõbralikemate toodete eest 5–15 protsenti rohkem. "Ma usun, et globaalselt on ka inimeste mõtlemine muutunud," kinnitas Kers.

Kas aga nafta puiduga asendamine ei hakka ohustama elurikkust ja vii lageraieteni? Professor viitas, et Eesti mets on vanuseliselt väga ebaühtlane. Vananeva ja küpse metsa suur osakaal on tingitud osaliselt pärast II maailmasõda sööti jäänud põldudele kasvanud isetekkelistest metsadest.

"Ajas metsa süsinikusidumise võime langeb ja selle parandamiseks ning taastada tulekski kasutada küps mets majanduslikult toodeteks ära ning istuda noor mets," leidis Kers. Tema sõnul ületab puud seostava süsiniku hulk sellisel juhul mullast lenduva süsiniku hulka kümnekonnaga aastaga.

Samas nentis ta, et ainult puidust jääb maailma energianälja kustutamiseks väheseks. "Meil ei ole piisavalt biomassi, et valmistada tänase tarbimise jaoks kütuseid. Uued hooned on vaja muuta kindlasti energiatõhusamaks ja energiapositiivseks ehk hakata päikesepaneeli ja soojustagastussüsteemidega ise energiat tootma," laiendas Kers. Teisisõnu on vaja toimetada Eesti kliimas olemuslikult energiasäästlikult.

"Ma usun ikkagi, et puit tulevikumaterjalina ja metsad on loodusliku süsinikusidumise vahend. Kui me talletame selle puitu ja saame seda kasutada erinevaks otstarbeks, siis olemegi teinud juba keskkonnale head," märkis professor.