Video: milline see palju räägitud tselluloos siis on?
Puidurafineerimistehase aruteluga seoses on palju räägitud tselluloosi tootmisest, kuid kas teate, milline tselluloos välja näeb, kus me teda igapäevaelus kasutame ja mida sellest veel teha annab?
Tallinna Tehnikaülikooli puidutehnoloogia professor Jaan Kers rääkis “Terevisioonis”, millistes erinevates vormides tselluloosi meie ümber on.
Tselluloos on puidu üks keemiline komponent, mida sisaldub puidus 40–50 protsenti. Tselluloosisisaldus sõltub sellest, kas tegu on okas- või lehtpuiduga. “Okaspuit on kindlasti meie rikkus,” nentis Kers ja lisas, et Kanada ja Põhjamaad on need, kes toodavad tselluloosi okaspuidust. Eestil oleks võimalik toota lisaks tselluloosi ka kasepuust.
Okas- ja lehtpuidu tselluloosi erinevus on tugevuses: okaspuidust tehtud tselluloos on tugevam, kuna okaspuidu kiud on 2–5 mm, mis annab paberile suurema tugevuse.
Kus me seda oma igapäevaelus näeme? Näiteks on siin poes müüdavad paberkotid või jõupaberist pakendid. Lehtpuidutselluloos on aga parem trükipaberi ja hügieenitoode, näiteks tualettpaberi, salvrätikute ja mähkmete jaoks.
Eesti toodab praegu keemiliselt töödeldud haava puitmassi ja ka pleegitamata okaspuidutselluloosist jõupaberit. Toorainena ostame sisse lehtpuidutselluloosi, millest ka siin kohapeal paberit toodetakse.
Tselluloosist saab aga veel edasi teha nanotselluloosi, millel on tänapäeval palju arenevaid kasutusvõimalusi. Seda saab kasutada näiteks nutikates pakendites, aga ka vedelkristallekraanide või tehisveresoonteni välja.
Lisaks on võimalik puidus sisalduvast keemiast teha tooteid keemia- ja farmaatsiatööstusele. Puidus sisalduvat ligniini on võimalik kasutada näiteks tselluloosi tootmisprotsessis energiaallikana. Nii oleks võimalik teha tselluloositootmist energia mõttes autonoomseks, kuna põletatakse vaid puidus endas sisaldavaid ained, mitte ei kasutata selleks fossiilseid kütuseid.
Ligniinist on omakorda võimalik valmistada polümeere ja plaste, mis lõpptootena jõuaksid süsinikkiudu.
Videost saab vaadata, milline näeb välja puidu erinevad vormid, millest lõpuks saab tselluloos. Teada saab sedagi, milline tselluloos sobib kehvema paberikvaliteediga ajalehtedele ja ajakirjadele ning mida kasutatakse väärtuslike dokumentide ja raamatute tegemiseks. Samuti saab teada, kuidas panustaks puidurafineerimine Eesti puidukeemia teaduslikku uurimisse ja arendamisse.
Toimetaja: Marju Himma