Kliimamuutus võib kergitada Eestis õlle hinda kolm korda

Õlle hind võib kasvada Eestis ainuüksi kliimamuutustest tingitud äärmuslike ilmaolude sagenemise tõttu sajandi lõpuks kolm korda, leiavad odra saagikuse, maailma majanduse ja kliima vahelisi seoseid uurinud teadlased.
"Jah, meie uuring sai alguse õlleklaasi taga, aga enne kui sa küsid – see toimus pärast konverentsi ametlikku osa ja me ei saanud selle töö tegemiseks riigilt sentigi raha. Igal juhul tundus teema pärast kümmekond minutit kestnud vestlust ühtaegu piisavalt lõbus, huvitav, teostatav ja tarvilik. Eriti arvestades, kui tähtis paljude inimeste jaoks õlu on," meenutas Dabo Guan, Ida-Anglia Ülikooli kliimamuutuste ökonoomikale keskenduv professor.
Poolteist aastat hiljem on tulemus käes. Ootuspäraselt läheb õlu sarnaselt teistele luksuskaupadele kliimamuutuste tõttu oluliselt kallimaks. Sõltuvalt vaatenurgast paistab Eesti siinkohal silma heas või halvas mõttes. "Teie kogutarbimine pole küll maailma mastaabis eriti suur, aga elaniku kohta vaadates olete hinnamuutuse ja tarbitava koguse vähenemisega tabeli esikümnes ilusasti sees," sõnas Guan.
Parima võimaliku stsenaariumi ehk temperatuuritõusu piiramisel tuleb maksta aastal 2100 kliimamuutustest tingitud odra kallinemise tõttu õlle eest 27 senti rohkem. Senisel kursil jätkudes peab halvimal juhul pooleliitrise õlle eest välja käima isegi kolm eurot rohkem. Kui muudatused toimuks homme päev, väheneks joodava õlle hulk Guani töörühma hinnangul Eestis 75 protsendi võrra.
Iirimaal, Tšehhis ja Belgias on olukord veelgi drastilisem. Sarnaselt teistele kaupadele sõltub odralinnaste hind maailmaturust. Nende enda riikides ei pruugi otra piisavate linnaste tootmiseks jätkuda. Nii võib maailmas tervikuna väheneda õlle tootmine 16 protsendi võrra, mis vastab praegu USA-s joodavale õlle hulgale. Hind võiks muuta õlle kättesaamatuks sadadele miljonitele inimestele.
Just sellised väikesed ebameeldivused võiksid muuta kliimamuutused lähedasemaks ka suhteliselt kõrge elustandardiga eurooplastele ja ameeriklastele. "Toidunappus ei hakka kimbutama tööstusriike tõenäoliselt vähemalt sellel sajandil sel määral kui arengumaid. Selleks kogutakse viljareserve liiga suure hoolega," selgitas professor. Sama ei saa öelda luksuskaupade nagu kakao, kohvi ja ka õlle tootmiseks kasutatava odra kohta.
"Üks meie retsenseerijatest tegi rõõmsalt märkuse, et lõpuks ometi ilmub üks uurimus, mis võiks Donald Trumpile korda minna," märkis Guan: "teda ilmselt ei huvita, kui hiinlastel köögiviljade rääkimiseks õli ei jätku. Küll aga see, kui Superbowli kõrvale midagi rüübata pole ehk võib-olla vaatab ta korra veel Pariisi kliimaleppe kriitilise pilguga üle".
Professor lisas, et ajalooliselt seostatakse alkoholi nappust ja selle kättesaadavuse vähenemist sotsiaalse ebastabiilsuse ja musta turu laienemisega. Selle heaks näiteks on 1930. aastate keeluperiood ja kuiv seadus.
Guan tõdes, et teaduskirjanduses pole luksuskaupadele seni eriliselt tähelepanu pööratud. Nõnda loodab ta järgmise sammuna vaatluse alla võtta ka teised sarnased tooted nagu tee, kohvi, viina ja šokolaadi. "Toodetava toidu hulgale ja teraviljade saagikusele on pühendatud sadu uurimusi, ent nagu teame, pikas plaanis pole eluks oluline ainult päevas näost sisse aetavate kalorite hulk," laiendas professor.
Uurimus ilmus ajakirjas Nature Plants.