Maailm saastab vaatamata Pariisi kliimaleppele rohkem kui kunagi varem
Maailm paiskab sel aastal hoolimata Pariisi kliimaleppest õhku rohkem kasvuhoonegaase kui kunagi varem, selgub värskest analüüsist. Töö autorite sõnul ei ole veel siiski põhjust tuleviku suhtes meelt heita.
"Ma ei nimetaks seda otseselt lootuskiireks, kuid vähemalt pole küsimus tehnoloogiates. Need on olemas ja muutuvad üha odavamaks. Põhiprobleem seisneb (riikide) katses säilitada kunagisi võimupositsioone ja poliitikakujundajates. Kliimamuutuste pidurdamiseks peaks heitmete hulk juba praegu kahanema," sõnas analüüsi juhtivautor Corinne Le Quere, Ida-Anglia Ülikooli kliimamuutuste ja kliimapoliitika professor ERR Novaatorile antud intervjuus.
Süsinikuheitmete kogus kasvab sel aastel pea kõigis maailma riikides. Näiteks paiskab Hiina prognoosi kohaselt õhku 4,7 protsendi võrra rohkem CO2-te kui aasta varem. USA heitmekogus kasvab 2,5 protsenti ja India õhku paisatud CO2 kogus suureneb 6,3 protsendi võrra. Euroopa Liidu riikide koguemissioonid jäävad peaaegu samale tasemele. Pikemat perioodi vaadates on tegu vähikäiguga. Eelneva kümmekonna aasta jooksul langes ühenduse süsinikuheitmete hulk pea igal aastal.
Analüüsi põhjal kasvatas heitmete hulka eeskätt teedel liikuvate autode arvu kasv ja söe jätkuv populaarsus. "Eriti Hiinas on see tingitud ehitussektori riigipoolsest ergutamisest. Vähemalt nende enda ennustuste kohaselt ei kesta see väga kaua ja kasv pidurdub. Lääneriikides on üleminek juba toimunud," laiendas Le Quere. USA-s ja Euroopas vähenesid söega seotud CO2 emissioonid alates 2005. aastast 30–40 protsenti.
Riikide süsinikuheitmete hulk aastas. Autor: CDIAC/UNFCCC/BP/USGS
Kokku kasvab maailma süsinikuheitmete hulk sel aastal 2,7 protsendi võrra. Oktoobris ilmunud valitsustevaheliste kliimamuutuste nõukogu raporti kohaselt peaks üleilmse temperatuuritõusu 1,5 °C-ga piiramiseks vähenema nende kogus aastaks 2030 ligikaudu 20 protsendi võrra.
Leebema sõnastusega Pariisi kliimaleppe täitmiseks ei tohiks kasvada emissioonid enam aastast 2020. "Möödunud aastal võis heitmete hulga kasvu näha ühekordse tagasilöögina, kuid sel aastal on kasvanud need veel kiiremas tempos. On täiesti selge, et see ei lähe kokku Pariisi kliimakokkuleppes sõnastatud eesmärkidega," nentis analüüsi kaasautor Jan Ivar Korsbakken, Oslo ülikooli vanemteadur.
Taastuvenergeetika võidukäik
Le Quere tõi välja, et tunneli lõpus võib paista siiski valgus. Positiivse märgina on hakanud kunagi taastuvenergeetika arendamisse tehtud investeeringud viimaks ära tasuma. Taastuvate energiaallikate, eriti tuule- ja päikeseenergia kasutus on kasvanud hüppeliselt üle kogu maailma. "Need elavad juba täiesti omaette elu. Võrreldes fossiilkütustega on taastuvenergia kohati piisavalt odav, et selle kasutamine on mõistlik juba majanduslikus, mitte planeedi säästmise võtmes," sõnas Le Quere.
USA-s suletakse sel aastal rekordiline arv söeelektrijaamu. Seda vaatamta riigi presidendi Donald Trumpi katsetele elavdada kivisöe kaevandamist. Maailmapank keeldus Kosovos toetamast uue söeelektrijaama rajamist, sest turul oli odavamaid lahendusi.
"Aeg on näidanud, et riigipoolse panuseta on uure tehnoloogiate kasutusele võtmise ja rakendamise tempo palju aeglasem," märkis professor. Revolutsioonita akutehnoloogiate ja transpordi vallas taastuvenergeetika aga analüüsi kohaselt oma täit potentsiaali ei saavuta.
Ennustuste kohaselt suudab talletada inimkond aastaks 2040 elektrijaamade koguvõimsusest ligikaudu seitse protsenti. Le Quere lisas, et päikeseelektrijaamadele ja tuuleparkidele salvestusvõimsuse lisamisel on mõnikord majanduslik kasu nähtav juba lühikese aja vältel. Näiteks Lõuna-Austraalia osariigi 60 miljoni euro suurune investeering kohaliku tuulepargi lähedal asuvasse akupanka teenis tehtud kulutustest esimese aastaga tagasi kolmandiku.
Prognooside kohaselt langeb akude keskmine hind aastaks 2030 poole võrra. See võiks kiirendada Le Quere'i sõnul ka transpordi sektoris toimuvaid muutusi. Kui kahe aasta eest ennustas naftatootjaid koondav organisatsioon OPEC, et 2040. aastal liigub teedel 46 miljonit elektriautot, siis nüüdseks peab ühendus tõenäolisemaks 253 miljonit elektri jõul töötavat sõidukit.
Majanduskasvu paratamatus
Samas pole mõtet oodata, et maailm käib emissioonide vähendamisel ühte sammu. Seda vähemalt juhul, kui riigid tahavad vältida majanduslangust. "Õhku paisatava CO2 hulk pole küll mõnedes riikides enam võrdeline majanduskasvuga, kuid tegu on küpsete ja suuresti teenindussektoril põhinevate majandustega. Arengumaades on need kaks veel väga tihedalt seotud," nentis Le Quere. Seda võib pidada paratamatuks. Energianälja taastuvenergiaga rahuldamiseks napib eksperte ja oskustöölisi.
Just seda pidas professor järgmiseks suureks väljakutseks, mis riikide ees seisab. "Tööstuses on puudu inimestest, kes oskavad uut tehnikat paigaldada, seda hooldada ja turgu laiendada. Fossiilkütuste sektoris töötavaid inimesi tuleb hakata juba praegu ümber õpetama," sõnas Le Quere.
Hiina ja India näitel kaasneb elujärje üldise paranemisega ka igatsus puhtama elukeskkonna järele. Paradoksina võib fossiilkütuste põletamisega seotud õhusaaste vähenemine lühikeses plaanis planeedi soojenemist kiirendada. Aerosoolid peegeldavad kosmosesse tagasi vähem päikesekiirgust.
"Üheskoos emissioonide hulga kiireneva kasvu ja pikemaajaliste kliimatsüklite sooja faasi jõudmisega muutub kliima järgmise 20 aasta jooksul kiiremini ja ulatuslikumalt, kui oodata oskasime," nentis David Victor, San Diego Califonia Ülikooli professor hiljuti ajakirjas Nature ilmunud analüüsis.
"Kõlab kulunult, aga aeg on pidev teiste peale näpuga näitamine ära lõpetada ja peeglisse vaatada. Kasvuhoonegaase paiskab õhku igaüks, hoolimata sellest, kas ta elab Hiinas või Prantsusmaal. Kõik peavad enda saaste eest ise vastutama ja seda võimalusel vähendama," märkis Le Quere.
