"Inimesed võivad teada, et kliimamuutus toimub ja see mõjutab nende elu. Kahjuks pole jõudnud see sõnum maailma kõigi elanikeni. Seda juba varem teadvustanud valitsused tegutsevad lubatust aeglasemalt või tegelevad asendustegevustega," sõnas ERR Novaatorile antud intervjuus William Moomaw, Tuftsi Ülikooli rahvusvahelise keskkonnapoliitika emeriitprofessor ja üks algatuse eestvedajatest.

Viie ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli raporti juhtivautor tõdes, et esmakordselt peeti kliimamuutuste suhtes hädavajalikuks midagi kiiresti ette võtta juba 40 aasta eest. Isegi Pariisi kliimakonverentsil antud lubaduste täitmisel võib tõusta aga maailma keskmine õhutemperatuur tööstusajastueelsest tasemest 3–4,5 °C võrra kõrgemale. Sellega võivad muutuda osa praegu planeedil nähtavatest muutustest pöördumatuks.

Kliimahädaolukorra välja kuulutamist toetas 5. novembriks rohkem kui 11 300 teadlast. Neist 26 on seotud Eesti ülikoolidega. Kuigi kirjale kirjutas alla veidi vähem inimesi, kui 2017. aastal ilmunud ühisavaldusele "Maailma teadlaste 2. hoiatus inimkonnale", on see siiski üks ajaloo kõige laiema toetusega vastavaid deklaratsioone.

"Teadlased peavad lisaks teadustööle astuma välja ka ebateaduse vastu. Ega lollus ja ebausk kuhugi ei kao, aga inimkonda viivad edasi just teadmised. Mis puudutab olukorra muutmist, siis usun, et keegi allakirjutanutest ei ole naiivne. Teadlikkuse tõusu tuleb panustada igapäevaselt," sõnas Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor ja üks avaldusele alla kirjutanud Eesti teadlastest, võrreldes kliimamuutuste eitajaid vaktsiinivastaste ja kõigeteadjatega.

Tartu Ülikooli taimeökoloogia vanemteadur Maarja Öpik meenutas Lihavõttesaare ja Islandi ajalugu. Metsa mahavõtmist ja ülekarjatamist saab seostada erosiooni ja toiduallikate lõppemise ning rahvastiku kahanemisega. "Need näited toimusid kohalikus skaalas ja teoreetiliselt on sellistes olukordades võimalik ära minna. Praegused protsessid toimuvad globaalses skaalas ja minna kuhugi seni veel pole," nentis Öpik.

Aus otsekohesus?
William Moomaw märkis, et kirjas kasutatud keel on tüüpiliste teadustööde omast oluliselt jõulisem. "Selle kasutamine on põhjendatud ja näitab, et meil on vaja tegutseda väga kiiresti. Ühe põhjendusena oleme järjest rohkem mõistnud, et kliima liigub uude faasi. [...] Meie arvates oli seetõttu teaduskogukonna jaoks vaja minna isegi veidi kaugemale, kui tehti seda viimase aasta jooksul ilmunud kolmes IPCC eriraportis," selgitas emeriitprofessor.

Kas aga jõulisem keel ei peleta inimesi hoopis eemale ja tõuka neid kliimaskeptikute ridadesse? "Kriis ja hädaolukord on karmid sõnad. Sestap oleksin isiklikult nende kasutamisega ettevaatlik, sest alati võib hullemaks minna. Aga kriis ongi kohe käes, kui kõrgeimal tasemel ei teadvustata, et globaalset majandusmudelit on vaja muuta ökoloogilises mõttes jätkusuutlikumaks," leidis kirjale samuti oma allkirja lisanud Mari Moora, Tartu Ülikooli taimefüsioloogia vanemteadur.

Teised ERR Novaatoriga suhelnud Eesti teadlased pidasid leebest kõnepruugist loobumist veelgi põhjendatumaks. "Iseenesest olen nõus, et asjade läbi lillede ütlemine oleks justkui parem. Samas lõputu optimism ja inimkonna võimekuse ülehindamine ongi meid viinud sinna, kus me praegu oleme. Samaviisi jätkates lähevad asjad järjest hullemaks," viitas Ülo Niinemets.

Professori sõnul tuleb arvestada, et üleilmsed protsessid on inertsiga. Isegi kohe tegutsema hakkamine avaldab mõju alles aastate pärast.

Eesti Maaülikooli ökoloog Lauri Laanisto oli pessimistlikum. "Poliitikakujundajateni jõudmiseks on teadlased juba ammu kõik ära proovinud. Ei aita ei avalik, teadlik, emotsionaalne, tagatubane ega protesteeriv lähenemine. Keegi nii otseselt kliimamuutusesse veel ära ei sure, välja arvatud vanad inimesed Lääne-Euroopa suviste kuumalainete ajal," laiendas Laanisto. Samas puudutab see ka otseselt Eestit. Näiteks muutuvad kliimamuutuse toel karmimaks hiljuti mitmed Lõuna-Eesti majapidamised päevadeks elektrita jätnud sügistormid.

Tormi korral ei süüdistata valitsust aga mitte põlevkivist elektri tootmises, vaid ostmata jäetud diiselgeneraatorites. "Öeldagu pealegi, et see on tarbetu alarmism, kui sellest endal parem hakkab, aga teaduslikke argumente ja teadmisi see ju ei kummuta," lisas vanemteadur.

Kuus sammu kliimamuutuste pidurdamiseks
Kirja kirjutanud teadlaste sõnul tuleks tegeleda nii pea kui võimalik kuue valdkonnaga. Neist suurema osa ümberkorraldamine nõuab suuremat riiklikku sekkumist ja otsustavaid samme erasektorilt.

"(Inimestel) on palju lihtsaid ja kättesaadavaid valikuid, mida pole veel piisavalt kasutatud. Samas on jätkuvalt oluline meeles pidada, et muutuste raskus ei tohiks jääda üksikisiku õlgadele. Riikide ja piirkondade tasemel toimuvad muutused on need, mille suunas tuleb kiiresti liikuda," rõhutas Maarja Öpik.

1. Energeetika vallas peaks muutuma maailm oluliselt energiatõhusamaks ja kasutama vähem energiat. Veel põletamata fossiilkütused tuleks jätta maa sisse ja asendada need taastuvate energiaallikatega. Koheselt tuleks lõpetada nende ammutamiseks riiklike toetuste maksmine. Üleminekul peaksid toetama rikkamad riigid vaesemaid. Ühtlasi tuleks hakata eemaldama atmosfäärist juba sinna paisatud CO2.
2. Kiiresti tuleb piirata õhkupaisatavate lühiealiste saasteainete nagu metaani, tahma ja hüdrofluorosüsinike kogust. Lisaks kliimamuutuste aeglustamisele kasvaks selle toel viljasaak ja parem õhukvaliteet päästaks miljoneid elusid. Lühiajaline soojenemine pidurduks selle mõjul järgnevatel kümnenditel poole võrra.
3. Otsustavaid samme tuleks võtta Maa looduslike ökosüsteemide kaitsmiseks ja taastamiseks ning uute metsade rajamiseks. Märgalad, mangroovimetsad, rohumaad, metsad ja teised ökosüsteemid seovad õhust CO2.
4. Inimkond tervikuna peaks vähendama loomsete toodete tarbimist ja sööma rohkem taimset toitu. Ühtlasi tuleks vähendada drastiliselt toidu raiskamist. Muuta tuleks praegu laialt kasutatavaid maaharimisvõtteid, vältides mulla ümberpööramist.
5. Samuti tuleb loobuda SKT kasvule orienteeritud majandusmudelist ning sellega kaasnevast liigsest ressursikasutusest ja ökosüsteemide üleekspluateerimisest. Keskenduma peaks põhivajaduste rahuldamisele ja ebavõrdsuse vähendamisele. Selle oluline osa on süsinikuvaba majandus.
6. Viimaks tuleb aeglustada maailma rahvaarvu kasvu. Iga aastaga kasvab see keskmiselt 80 miljoni võrra. Kuna kõige tõhusamad meetmed on selle jaoks soolise ebavõrdsuse vähendamine ja eeskätt noortele naistele hariduse andmine, saab teha seda sotsiaalselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil.

Tallinna Tehnikaülikooli sihtrahastusega professor Vasilisis Kostakis rõhutas, et ootama ei saa jääda uusi imelisi tehnoloogiaid, mis muudaksid kliimamuutused hetkega olematuks. "Minevik on näidanud, et suuremat efektiivsust pakkuvate tehnoloogiatega kaasneb alati ressursside tarbimise kasv. Näiteks viisid tõhusamad rongimootorid transpordikulude vähenemiseni, mis tõukas tagant tööstusrevolutsiooni," viitas professor.

Alates 1970. aastatest on kasvanud maailmas kasutatavate materjalide ja energia kogus kolm korda. Senise kasvu jätkudes ulatub aastas tarbivate materjalide mass 93 miljardi tonnini. Jätkusuutliku majanduse jaoks peaks see olema vähemalt kaks korda väiksem.

Teadlaste, poliitikute ja rahva ringmäng
Tartu Ülikooli mereökoloogia juhtivteadur Jonne Kotta nentis, et paljude poliitikute huvi kliimaprotsesside vastu on pigem teoreetilist laadi ja leige. Praktilisi lahendusi probleemidele eriti ei otsita. "Hoopis rohkem investeeritakse lühiajalise populaarsuse säilitamisele, kuna valimistsükkel on ju oluliselt lühem kui pikema perspektiiviga arengukavad," sõnas Kotta.

Lauri Laanisto tõi selle ühe näitena välja Ida-Virumaale uue õlitehase rajamise. "Ühe maakonna mõne tuhande inimese sotsiaalprobleem kaalub üles üldse kogu tuleviku," sõnas vanemteadur. Sarnaselt toob keskkonnale kahju bioenergia hankimiseks puidu põletamine.

"Kliimaprobleem toob esile kaasaja demokraatia suutmatuse. Ühelt poolt on tore olla paadis õilsate kavatsustega, ent senini ei ole see hääli toonud, sest eesootavate keskkonnaprobleemidega toimetulek teeb inimestel elu ebamugavaks. Hääli toob iseenese tarkusest probleemide eitamine ja "heade" asjade külv," sõnas Ülo Niinemets.

See iseloomustab maailma poliitikat laiemalt. Selle ühe näitena tõi William Moomaw välja USA kliimaleppest lahkumise ning riigi keskkonnakaitse seaduste ja regulatsioonide lõdvendamise. Lootust siiski tema sõnul jagub. Kliimamuutuste olulisust on hakanud tunnetama erasektor.

"USA söeettevõtete väärtus on vähenenud 90 protsenti. Suurim erakätes olev firma teatas äsja pankrotist. [...] Finantssektor on hakanud tunnistama, et nende investeeringud on ohus. Nad ei räägi kliimariskidest, vaid rahast. Kõik see on juhtunud viimase aasta jooksul," sõnas professor.

Ka Kotta oli tuleviku suhtes siiski pigem optimistlik. "Kui rahvas on oma valiku teinud, küll siis poliitikud tulevad järgi. Varem oli nii, et poliitikud juhtisid masse, aga tänapäeva Facebooki like'ide ajastul ei õnnestu poliitikakujundajatel enam rahvast ignoreerida," märkis juhtivteadur.

Eesti teadlastest on avaldanud avalikule kirjale seni avalikult toetust:
Tsipe Aavik, Tartu Ülikool
Jasper Adamson, KBFI
John Davidson, Tartu Ülikool
Megan Ewert
Vijai Kumar Gupta, Eesti Maaülikool
Aveliina Helm, Tartu Ülikool
Taavi Ivan, Tartu Ülikool
Marko Kaasik, Tartu Ülikool
Kadri Koorem, Tartu Ülikool
Vasilis Kostakis, Tallinna Tehnikaülikool
Jonne Kotta, Tartu Ülikool
Lauri Laanisto, Eesti Maaülikool
Mari Moora, Tartu Ülikool
Ülo Niinemets, Eesti Maaülikool
Maarja Öpik, Tartu Ülikool
Sven Oras, Tallinna Tehnikaülikool
Ivika Ostonen, Tartu Ülikool
Diego Trindade, Tartu Ülikool
Meelis Pärtel, Tartu Ülikool
Mari-Anne Philips, Tartu Ülikool
Dmitri Rozgonjuk, Tartu Ülikool
Virve Sõber, Tartu Ülikool
Riin Tamme, Tartu Ülikool
Kalle Tammemäe, Tallinna Tehnikaülikool
Jaanus Terasmaa, Tallinna Ülikool
Madis Vasser
Martin Zobel, Tartu Ülikool

Loe pöördumist täies mahus.