Raport: kliimamuutuste mõju saab tundma iga laps
Kliimamuutused mõjutavad juba praegu mitmel erineval moel inimeste tervist, järeldab ajakirjas The Lancet ilmunud raportis enam kui sajast teadlasest koosnev töörühm. Seni nähtud temperatuuritõusu jätkudes võivad elada praegu sündivad lapsed veel kolm kraadi soojemas maailmas.
Temperatuuritõusu saab seostada eeskätt fossiilkütuste põletamisega. Iga sekund kasutatakse raporti kohaselt keskmiselt 171 tonni sütt, 11,6 miljardit liitrit gaasi ja 186 000 liitrit naftat. Kuigi majanduse süsinikuintensiivsus pole kasvanud viimased 30 aastat, on teinud seda rahvaarv. Maailma elanike arv on toonasest peaaegu 2,5 miljardi võrra suurem.
Samuti tõdetakse raportis, et kuigi fossiilkütuste ammutamiseks ja põletamiseks makstavad riiklikud toetused hakkasid vahepeal vähenema, on need viimase kolme aastaga kasvanud taas poole võrra. Möödunud aastal ulatusid need kokku ligi 390 miljardi euroni. Suundumuste jätkudes võib tõusta planeedi keskmine õhutemperatuur seetõttu tööstusajastueelsest tasemest enam kui nelja kraadi võrra kõrgemaks.
Ülevaate autorite hinnangul mõjutaks see inimeste elu sünnist surmani. Näiteks on vähenenud alates 1960. aastast kõigi tähtsamate põllukultuuride, sh nisu, maisi, riisi ja sojaubade keskmine saagikus.
Kuuma- ja põuakindlamate sortideta võib ähvardada see mitmeid riike toidunappusega. Minevikus nähtu põhjal tunnevad selle mõju esimesena arengumaades elavad imikud. Toitainete nappus organismi kriitilisel arenguperioodil võib tekitada omakorda püsivamaid tervisehädasid.
Tiri graafiku täies laiuses nägemiseks hiirega pildi keskel olevat ringi.
Inimeste haiguskoormat kasvatavad juba noorukieast saadik ka peenosakesed ja õhusaaste. Sellest osa saab kanda fossiilkütuste põletamise arvele. Vähem kui 2,5 mikromeetrise läbimõõduga osakesed kahjustavad kopse, südant ja teisi tähtsamaid organeid. Sageli on nende mõju pikaajaline ja päädib krooniliste tervisehädadega.
Hinnanguliselt suri 2016. aastal peenosakeste tõttu enneaegselt 1,9 miljonit ja õhureostuse tõttu tervikuna seitse miljonit inimest. Ainuüksi Euroopas saaks hoida õhusaaste vähendamisega kokku aastas 5,2 miljardit eurot.
Autorid tõid välja, et sagenevate äärmuslike ilmaolude mõjul võib oodata suurte maastikupõlengute sagenemist. Sarnaselt inimtekkelisele saastele kahjustab vallanduv tahm ja teised osakesed kopse ning südame-veresoonkonda.
Aastatel 2015–2018 sai tulekahjude mõjust otseselt osa 77 protsenti rohkem inimesi kui aastatel 2001–2014 kokku. Kasvu nähti 152 riigist 196-s. Kõige kiirem oli see Indias ja Hiinas, kus kasvas see vastavalt enam kui 21 ja 17 miljoni võrra.
Raportis viidatakse, et viimastel kümnenditel on alla viieaastate laste suremus oluliselt vähenenud. Senisest soojem maailmaga võib kaasneda aga mitmete haigusvektorite, näiteks malaariat ja Dengue'i palavikku levitavate sääskede leviala.
Sarnaselt on alates 1980. aastast kahekordistunud kõhulahtisust põhjustava Vibrio bakteri vohamiseks sobivate päevade arv. Bakterile sobilike rannikuvete ulatus on laienenud kümnendiku võrra. Eriti kiire on olnud kasv põhjapoolsetele aladel, sh Läänemeres.
Teadlased nentisid, et pikemas plaanis võib oodata kuumalainete arvu sagenemist. Eeskätt mõjutavad need elanikkonna vanemat osa. Raportis tuuakse välja, et 2018. aasta kuumalained puudutasid 220 miljonit 65-aastast või vanemat rohkem kui 1986.–2005. aastal keskmiselt. Suuresti saab kanda kasvu Kesk- ja Lääne-Euroopas ning Indias ja Kirde-Aasias nähtud äärmuslikele ilmaoludele.
Konditsioneeride laiem levik vähendas suremust enam kui viiendiku võrra. Mündi teise küljena paisati nende käigus hoidmiseks juba 2016. aastal õhku ligikaudu miljard tonni CO2. See ületab ligi viiendiku võrra Saksamaa iga-aastast saastekogust.
Kuumalained ja soojem kliima ei mõjuta aga vaid vanemaealisi, vaid vähendab ka üldist tootlikkust ja sellega kaasnevalt SKT kasvu. Tajutavat temperatuuri peegeldava WBGI indeksi aluseks võttes väheneb inimeste tootlikkus enam kui 24 °C temperatuuri juures iga kraadi kohta 0,8–5 protsenti.
Möödunud aastal läks raporti autorite hinnangul liiga kõrge temperatuuri tõttu potentsiaalselt kaotsi 133,6 miljardit töötundi. Seda on 45 miljardi tunni võrra rohkem kui 2000. aastal. Eeskätt puudutab see põllumajandussektorit ja vähemal määral tööstust.
Tiri graafiku täies laiuses nägemiseks hiirega pildi keskel olevat ringi.
Raporti autorite sõnul on põhjust olla tuleviku siiski kergelt optimistlik. Praeguseks antud lubaduste kohaselt võiks sel aastal Kanadas ja Suurbritannias sündinud lapsed näha vastavalt oma 6. ja 11. eluaastal, et nende riigis lõpetatakse söe kasutamine. Prantsusmaal 21 aasta päras sündiv laps ei saaks osta enam diisel- ega bensiinimootoriga autosid.
Kuigi sütt kasutati eelmisel aastal 2017. aastast veidi rohkem, on selle tähtsus elektri tootmises langenud enamikes riikides, sh Hiinas. Taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia hulk kasvas näiteks 2016. aastal 45 protsenti. Väikeste süsinikuheitmetega allikatest pärineva elektrienergia osakaal küündis samal aastal maailmas ligi kolmandikuni.
Ühtlasi märgiti raportis, et möödunud aasta seisuga uuris või kavandas kliimamuutustega seonduvateks riskideks kohanemismeetmeid ligi pooled maailma riikidest. Kogu kliimamuutustega kohanemiseks kulutatavast rahast moodustasid tervishoiuga seotud kulutused siiski vaid viis protsenti ehk terve maailma peale 15 miljardit eurot. ÜRO üldistel aruteludel seostas omavahel tervist ja kliimamuutusi veidi üle kümne protsendi riikidest.
Nõnda tõdevad ülevaate autorid, et maailm ei suuda endiselt kliimamuutustega sammu pidada ja kohanemismeetmetesse tehtavad investeeringud jäävad oluliselt alla nendest juba praegu tingitud kahjudele.
