Angel Hsu Yale'i Singapuri rahvusülikooli kolledžist uuris kolleegidega linnade temperatuuriandmeid, mida oli kogutud satelliitidega, ja rahvastikuandmeid, mida oli kogutud rahvaloendustel.

Nad uurisid viiest maailmajaost 25 riigi andmeid. Ligi pooltes ehk 12 neist linnadest olid vaesemate elanikega linnaosad soojemad kui rikkamate elanikega linnaosad.

Selliseid linnu oli nii jõukamates kui ka vaesemates maades. Eriti selgelt avaldusid need rikaste ja vaeste linnaosade temperatuuri erinevused Berliinis, Buenos Aireses, Jakartas, Kopenhaagenis, Los Angeleses ja Vancouveris.

Kuues uuritud linnas, Bangkokis, Londonis, Manilas, Pariisis, Pekingis ja Sao Paulos olid soojemad hoopis rikkamad linnaosad ning teadlased tunnistavad ka ise, et nende linnavalim ei ole kõige eeskujulikumalt representatiivne. Siiski võib järeldada, et vaesemad piirkonnad on enamasti pisut soojemad kui rikkamad.

Kuigi see võib tunduda isegi tore, kaasnevad kuumusega mured. Nimelt on varasematest uuringutest ilmnenud, et suuremate kuumalainete ajal võib linnades lisasoojenemise pärast inimestel rohkem terviserikkeid tekkida.

Hsu ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Environmental Research Letters, et linnaosadesse, mis kipuvad liiga kuumaks minema, võiks rajada haljasalasid. Ka nende endi uuring tuvastas, et rohelus hoiab linnas jahedust.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.